Uni ja unenaod (estonii)
Информация - Разное
Другие материалы по предмету Разное
Eesti Krgem Kommertskool
Pshholoogia kursuset
“Uni ja unenod”
ppejud: professor J. Ennulo
pilane: Mark Maslov
B - 11
Tallinn 1998
Sissejuhatus
Eesmrgiks on avada kursuset uneno olemus vttes aluseks inimtegevuses loomingut, prohvetlust, endeid, arengut.
Uneno pshholoogia
ENNUSTAMINE JA THENDUSUNI LBI AEGADE
- LOODUSRAHVASTE UNENOD
Professor K. Ramul tsiteerib jesuiite, kes XVIIsajandi keskel lksid Kanadasse indiaanlasi (huroone) igesse usku prama:
,,Unengu on oraakel, mille poole kik need rahvad prduvad ja mida nad kuulavad; on prohvet, kes ennustab neile tuleviku sndmusi, K.assandra (Troojd. kuninga Priamose ttar, ennustaja), kes hoiatab neid nnetuste eest, mis neid hvardavad, harilik arst nende haigustes...
Kui pealik rgib helt poolt ja unengu teiselt poolt, siis vib pealik karjuda nii palju kui tahab esimesena tidetakse uneno ksk. Unengu on sagedasti eesistujaks nende nupidamistel. Kauplemist, kalapki ja kttimisf alustatakse harilikult uneno loaga... Neil ei ole midagi nii kallist, millest nad hea meelega ei loobuks mne uneno prast. ieti elda see on huroonide peajumal."
Phja-Ameerika irokeesi himurhma kuuluvate t s e r o k i i d e kohta on etnograafid mrkinud, et neil on kombeks end ravida ka unenos juhtunud ussihammustuse puhul.
Suurjrvistu mbruses elavatel o d z i b v a -indiaanlastel on veel tnini alles muistne komme saada unes juhendeid haiguse vastu. Eelnevalt tuleb nlgida, teistest eralduda, heita magama ja oodata vaimolevust, kes tleb prognoosi ning annab soovitusi.
Arvatavasti on indiaanlased iseseisvalt tulnud samasu-gusele ravimeetodile, nagu oli kasutusel Vana-Egiptuses ja -Kreekas.
,,ks suguharu pealik sai kuulda, et keegi ta alamatest oli unes ninud sugulist vahekorda he tema ttrega. Pealik nudis alamalt tie pruudi lunaraha selle phjendu-sega, et magaja hing oli saanud naudingu-rahulduse, mis seaduse jrgi on vimalik ainult, kui pealikule tasutakse ta ttre hind."
Aafrikas o n a s a n t i rahvusel abieluinimestele ette nhtud karistus ka unes juhtunud abielurikkumise eest.
Etnograaf L. Sternberg kirjeldab ht Aafrika rndurit, kelle juurde tuli 150 km kauguselt (jalgsi muidugi) kohalik elanik ja nudis kahjutasu orja tapmise eest. Nimelt oli ta ninud unes, et vras rndur oli tapnud tema orja.
Aafrika k o n d e suguharu liikmed jaotavad thendus-unengusid kahte suurde liiki: tavalised thendused ning teade, mille annab magajale surnu vaim vi jumal.
Analoogseid kirjapanekuid on ka Okeaania paapuate kohta:
,,Unengudel enestel on maagide niatoimingutes erakordselt suur thtsus, sest prismaalaste arvates avaldub nendes nhtustes surnud maagide tahe."
Polneeslaste kohta on kirjutatud nii:
,,0ma kutselt olid oraaklitele vga lhedased ennustajad, kes niteks Havai saartel ennustasid tulevikku ohvrilooma sisikonna jrgi. Ei puudunud ka unenoseletajad ja maagid, kes haigeid ravisid."
Ennustamine polnud vanasti sugugi ohutu eriala. Herodotos kirjutab, mis juhtus V sajandil e.Kr. skdi ennustajatega, kui leiti,et nende ennustused pole iged.
,,Erinustajad hukatakse jrgmisel viisil: vanker laotatakse hagu tis ja hrjad rakendatakse ette; ennustajatel kidetakse jalad kinni, ked seotakse selja taha ning suud topitakse tis ja nad pannakse haokuhja sisse. Haod sdatakse plema, hrjad hirmutatakse lhkuma ning kihutatakse sitma. Sageli hukkuvad hrjad koos ennusta-jatega leekides, aga juhul kui tiisel ra pleb, saavad hrjad pgenema ning psevad ainult pletustega. Siin kirjelda-tud viisil pletavad nad ennustajaid ka teistel phjustel ja nimetavad neid siis valeprohvetiteks.
Aga keda kuningas tappa laseb, nende poegadele ka ei halastata ja kik meessoost jrglased hukatakse, kuid naissoole ei tehta mingit kurja."
Samu kombeid on harrastatud ka Vana-Indias, kus kolm korda eksinud ennustaja viidi seotult dzunglisse tiigritele toiduks.
Siberi samaanidel oli ennustamine samuti olulisel kohal. Nii on kirjutatud slkuppide kohta jrgmist: ,,Ngijat nimetatakse slkuppidel ,,djutsil". Ta neb prohvetlikke unengusid. Ka tajb ta rkvel paragnostiliselt mbruses valitsevat olukorda. Kui kellelgi tekib vajadus kutsuda samaani haige juurde, teab samaan juba seda. Kui ta koju jb ja haiget vaatama tuleb, on tervistumislootust, kui aga samaan enne kutsumist kodunt lahkub, pole paranemisloo-tust."
Ka ks k e t i samaani, bangose funktsioone on ennustamine. E. Aleksejenko kirjutab:
,,Bangosele omistati vime teada, kes ammu surnud sugulastest peab tagasi prduma uue inimesena. Nad teatavad rasedale naisele ta tulevase lapse nime."
Ennustati nii unengude kui lkke praksumise iserasus-te jrgi.
Kauaaegsed tavad on taassndide jlgimisel ka t u v a samaanidel bnidel. V. Djakonova kirjutab:
,,Prast samaani surma ei linud ta hing ra. Tema vttis enda juurde taiga vi mgede isand, muutes ta kajaks vi millekski thjaks. Sellesse perekonda prdus prilikkuse teel tagasi vaid,, bn" (samanistlik anne). Erinevalt "sunusest" asub,, bn" prast kandja surma kuskil lhedases maakohas. Mnikord aga ei tulnud see esivane-mate peresse. Sel puhul arvati, et ta on linud siinsetest kohtadest liiga kaugele.
Tugevad samaanid suutsid veel eluajal ennustada, kellesse sugulastest ,,bn" siseneb. Kui ,,sunus" tuli peresse taevast (tengri), siis selline samaan muutus tugevaks ja teda nimetati tengri bniks. (Sama ettekuju-tus on ka laamadel.)"
Tenoliselt on Tuva jt. Altai piirkondade uskumuste mju ulatunud ka muistsesse Tiibeti bni-religiooni, mille phjal veel tnapevalgi otsitakse taassndinud dalai-laamasid. Vastupidine levikutee on vhem tenoline, sest taassnnipetus on levinud le kogu Siberi, kusjuures puuduvad mrgatavad budistlikud mjud. Vimalik on ka veel selline variant, et Siberi ja Tiibeti rahvausund on prit hisest eelkultuurist.
Elusaatust ennustasid tuva samaanid vana-aasta htulveel snnimrkide jrgi. Thtsamaid mrke oli 9. Mehel loeti neid kellaosuti suunas, arvestades seejuures 12-aastast loomkalendrit. Naise snnimrke loeti vastupidises jrje-korras. Tpne mrkide tlgendus pole teada.
Ka meie kaugemal himurahval, laplastel ehk saamidel on huvitavaid ennustuskombeid. Et laplased elavad sna hredalt asustatud alal, siis on iga klalise tulek sndmuseks. Laplaste riietuse, saanide ja koja juures on rohkesti tegemist paeltega. Sellega on seotud omaprane ennete ssteem:
kui paelad lhevad slme, tuleb vraid;
umbslme puhul on tulija vaene;
tmbslme puhul tuleb rikas;
kui slme lks nri ots, ei ela tulija kaua;
kui slm tuli keskele, elab tulija kaua.
Nagu teistelgi rahvastel, on laplaste rahvausus paremal poolel erinev thendus vasemast. Niteks kui sgeleb vasem ksi, siis saad midagi; sgeleb parem ksi annad midagi.
Unesmbolid on laplastel mneti sarnased teistegi rahvaste omadega. Nites: purunenud tuba vi ait thistab omaste surma; neiuga armatsemine haigust; kui naine annab midagi, thendab see haigust; purjusolek halba sndmust; kui raske haige neb end tervena, vib oodata surma.
Samanism on rahvausund olnud ka eestlastel. Veel tnini on kibel vljendid nagu ,,vaim tuleb peale" (inspiratsiooni thenduses). Vljend ,,meelt lahutama" thendab U. Masingu arvates hingerndu. Veel aastal 1071 on Novgorodi kroonikas tsuudi (eesti) nia transsi ehk lvesse langemist kirjeldatud. Igatahes on Saaremaal tnini silinud veel Lve je nimetus. Viljandi- ja Valgamaal on olnud. Lve-nimelised klad. Lti Henriku kroonikas on viiteid arbuga ennustamisele, mida t