Uni ja unenaod (estonii)
Информация - Разное
Другие материалы по предмету Разное
avastas oma vimed juba enne 10. eluaastat. Nimelt teatas ta isale, et mne peva prast saab ta musta risega kirja. Oma onule ennustas ta igesti pillimehekuulsust. J. Dixoni ennus-tustest viks nimetada nitlejanna Marilyn Monroe enesetappu, esimese Nukogude sputniku vljasaatmist, Mahatma Gandhi mrvamist, RO peasekretri Ham-marskjldi surma lennunnetusel (ka Jeanei enda mees suri lennunnetusel, mida ta ette ngi) ning Hiina esimese aatomipommi plahvatust.
Viis peva enne John Kennedy mrva (22. nov. 1963) ngi ta presidendi kirstu Valgesse Majja kantavat ning rkis sellest mitmele tunnistajale. Esimene kaudne ennustus John Kennedy tapmise kohta on tehtud juba 11. mrtsil 1956, mil ta oli elnud: 1960. a. valitakse demokraat presidendiks ja ta sureb traagiliselt vljaspool Valget Maja. J. Dixon pdis K. Halle ja mrs. Bumgardeni kaudu J. Kennedyt hoiatada. Ilmselt ei vetud hoiatust tsiselt ja situ Dallasesse ra ei jetud.
J. Dixon rgib, et enne visiooni teket on juba mitme peva jooksul tunda erilist pinget.
Tuleviku kohta ennustas J. Dixon, et 5. veebruaril 1962 sndivat poeglaps, kellest edaspidi tulevat juhtiv tegelane, hendamaks inimkonna rahu- ja progressi-pdlusi. Selle mehe mju olevat maksimaalne 1999. aastal.
Teine tuntud meedium on USA-s Virginias elanud Edgar Cayce (1877-1945). Kuigi E. Cayce oli rohkem ravimeedium kui ennustaja, on ka temalt mitmeid ennustusi. Need on kirjas stenogrammides, mida tema mediumistlike autohpnootiliste seansside jrgi on proto-kollitud u. 14 000. Mned ta ennustused on alljrgnevad.
1939. a. ennustanud ta ette Vietnami sda, mis tulevat USA jaoks suurim prast Teist maailmasda, mis lpeb 1945. a.
1927. a. ennustas E. Cayce ette 1929. a. suurt majan-duskriisi.
Ta ennustas igesti Esimese maailmasja alguse- ja lpuaasta.
Enda tulevase taassnni kohta rkis Cayce, et snnib uuesti aastal 2100 Nebraskas. Lapsena vidab ta end olevat Edgar Caycei, kes elanud Virginias 200 aastat tagasi! Teadlased kutsuvat teda klastama neid kohti, kus ta vidab end olevat elanud Virginiat, Kentuckyt, Alabamat, New Yorki, Michigani. Transpordiks olevat piklik sigaritaoline husiduk, mis liigub suure kiirusega. Aastal 2100 olevat osa Alabamast vee all. Norfolk on suur sadam. New York on vahepeal hvinud ja teistsugusena les ehitatud, nii et Cayce seda algul ragi ei tunne!
Iseloomulik on seik, et kui E. Cayce hakkas ennustama totalisaatoril hobuste vidusite, siis kadusid ta vimed heks aastaks.
Suur osa Jaapanit vajub enne 1998. a. merre.
Maa pooluste nihke tttu muutub kliima keskvtmes soojemaks. Paljud rannikualad USA lne- ja idarannikul hvivad.
E. Cayce ennustas, et Bimini saarte piirkonnast leitakse esimesed viited Atlantisele. Maa hakkab seal tusma ja tulevikus vtab ta enda alla mitmesajaruutmiilise ala.
1968. a. leidiski USA merevelendur R. Brushi Bimini ja Androse saare piirkonnast veealuseid mre ja sambaid. Allveearheoloogide uurimused nitasid, et mre moodus-tanud 5-tonnised kiviplokid olid murtud ligi 10 000 a. tagasi mri asukohast 40 km phja pool asuvast kivimurrust.
Skandinaavia ennustaja John Sundstrm (snd. 1903) oli igesti ennustanud 1976. a. olmpiamngude boikoti ja Iraani sahhi surma (1978. a.). Samuti elnud ta ette John Kennedy surma ja 1972. a. Mncheni olmpia-mngudel sportlastele tehtava atentaadi.
Sel sajandil on olnud palju katastroofe. ks kvalitatiiv-selt omaprasemaid oli aatomipommi esmakordne sjaline katsetamine Hiroshimas. Selle katastroofi erakordsus viib mttele, et peaks olema isikuid, kes suutsid seda ette nha. Spetsiaalseid uurimusi selle kohta pole mul nnestunud leida. Karl Bruckner, kes on Hiroshimast kirjutanud dokumentaalse romaani (vene k. ,,Sadako tahab elada" M., 1964), toob ra he Hiroshima elaniku proua Kumakisi uneno enne saatuslikku 6. augustit 1945. a.:
,,Aga mina ngin tna sel maavrisemist. Majad purunesid, kik mberringi oli haaratud tulest. Aga kige hirmsam oli see, et pike langes maa peale. rkasin hirmu tttu ja jtkasin karjumist, juba niinematil istudes.
Vana naine kummardus ja tmbas pea lgade vahele. Hirmust suurte. silmadega, surudes nimetissrme nina juurde, sosistas proua Kumakisi khedal hlel: ,,Kik, mida ma unes nen, lheb tide.""
On vhe tenoline, et Hiroshima-mastaabilist ka-tastroofi nhakse ette vaid mni tund. Reaalsndmuste kik oli selline:
6. augustil 1945 kell 8.15 lhkes aatomipomm u. 500 m krgusel, olles lastud langevarjuga alla 8000 m krguselt lendavalt pommituslennukilt B-29. Jaa-panlaste endi andmete kohaselt sai Hiroshima 470 000 ela-nikust surma 86000. Hooneist hvis 60%.
6. augusti varahommikul 1945 oli pommituslennuki komandr kolonel Tibets saanud teada lahingulesande sihtmrgi Hiroshima.
24. juulil 1945 oli USA president Truman andnud ksu kasutada augusti algul mne Jaapani linna vastu pommi.
16. juulil 1945 oli New-Mexico krbes korraldatud esimene aatomipommi katsetus.
1. juunil 1945 oli USA valitsus phimtteliselt otsustanud kasutada loodavat pommi sjas Jaapani vastu.
1940. aasta suvel oli alustatud aatomirelva looval Manhattani projekti, mis haaras 128 000 teadlast ja tehnikut ning neelas 2 miljardit dollarit.
Olen kindel, et prohvetlikke andmeid Hiroshima hvingu kohta peaks olema juba enne Teise maailmasja algust. Jaapanist kaugel asuvas Eestiski on juba 1943. aas-tast ennustatud, et sja Jaapanis lpetab aatom.
Nd mned ajaloolised detailid, mis viksid seoses Hiroshima tragdiaga huvi pakkuda.
6. augustil 1653 oli Hiroshimast lbi voolaval Ota je] suur leujutus. See olnud nii hvitav, et veel XX sajandil peeti 6. augustit halvaks pevaks.
Muuseas ei piirdunud saatuse hvitust linna kallal 6. augustiga 1945. 17. septembril 1945 puhkes orkaan, millele liitusid paduvihm ja leujutus. Kui algul oli linna hvitanud tuli, siis lejnu tegi vesi. Kui pomm suutis hvitada vaid 10 silda, siis uputus lhkus neid 20. Pealtn-gijad kirjeldavad leujutusjrgset Hiroshimat kui suurt jrve.
Ka teisel aatomijul purustatud linnal Nagasakil on spetsiifilisi jooni.
Nagasaki oli alates XVI sajandist philine (1725-1854 ainuke) vlismaailmaga kaubavahetust pidavsadam.
Omaette uurimisteema viks olla ldse suurte katastroo-fide etteaimamine. Polnud ju Hiroshima ja Nagasaki suurimad. Juba ainuksi Dresdeni pommitamine USA-Suurbritannia lennuve poolt nudis 1945. a. veeb-ruaris 120 000 sakslase elu, rohkem kui oli vahetuid ohvreid Hiroshimas ja Nagasakis kokku! Hamburgis nudis analoogne operatsioon 1943. a. augustis 40 000 sakslase elu. Nende arvude le me vga ei imesta, sest iga Teise maailmasja pev nudis umbes 25 000 inimelu. Inimohvri-te poolest ajaloo suurim katastroof oli siiski Hiina 1556. a. maavring, kus ohvreid oli 830 000. Gangese leujutus nudis 1737. a. 300 000 ohvrit. Ka Jaapani pinnal oli varem olnud suuremaid katastroofe, niteks Tokio maavrin 1923. a. Ohvreid oli siis 143 000.
Selliste katastroofide puhul kerkib praktiline ksimus, kui pikalt on vimalik neid ette elda ja kas on vimalik inimkaotusi vhendada?
11. PROHVETITE EKSIMUSED
Pole htegi teadlast, arsti ega ajaloolast, kes poleks eksinud. Ometi ei sea me kahtluse alla teadusi, meditsiini ega ajalugu kui selliseid. Lisame veel, et viimaste puhul on tegemist eksimisega oleviku vi mineviku hindami-sel. Tohutult raskem on aga tpselt ette elda tulevikus saabuvaid sndmusi. Sellest on tingitud ka parimate ngijate eksimused. Illustratsiooniks pakun vlja mned neist.
Jeane Dixon arvas ekslikult, et 1980. a. algab Kolmas maailmasda, kus USA, N. Liit ja Saksamaa liituvad Puna-Hiina vastu ning et 1964. a. lammutatakse Berliini mr.
Edgar Cayce eksis, arvates, et Hitlerist tuleb demokraat, et Hiina muutub enne 1968. aastat domineeri-valt kristlikuks, et Venemaast saab inimkonna lootus, sest seal hakkab igaks elama oma ligimese heaks ja kommunism kaob.
Skandinaavia ennustaja J. Sundstrm arvas eksli-kult, et 1982. a. puhkeb sda NATO ja Varssavi bloki vahel, kuhu 1984. a. liitub Hiina ja et sjas lastakse Sundstrm ise maha kas 12. mrtsil vi 12. novembril 1984.
Ka tuntud Eesti meedium Mai Kalamees eksis, kui rkis hpnoosis 4. veebruaril 1930 hest ajalehest vljaligatud portree kohta (mida ta ise ei ninud):
,,See mees on vga terase loomuga, uhke. Kui ta vihastab, siis on vga metsik, kui ta siiveneb millessegi asjasse, siis viib ta selle lbi. Sjavgi, hauad. Ta peab sundima teisi tapma, kuigi ta ise seda ei taha. Kik rahutused surub ta veriselt maha. Ei l&#