Uni ja unenaod (estonii)
Информация - Разное
Другие материалы по предмету Разное
9. juunit, et ta mees lamas maas verisena. Sel ajal oli kuningal plaan minna rtliturniirile. Naine keelitas teda, et ta ei lheks vi vhemalt turniirist isiklikult osa ei vtaks. Kik asjata! Turniiril sattus kuningale piigikild silma ja mne peva prast 40-aastane kuningas suri.
Prantsuse kuningas Henri III ngi kolm peva enne oma surma unes, et kroon, skepter ja purpurmantel olid verised ja jalge alla tallatud.
Teatavasti suri Henri III 1. aprillil 1589 dominiiklase Clementi noa lbi.
liri arhipiiskop Usher ennustas ja kirjeldas 1601. a. Dub-linis puhkevat iirlaste inglisevastast lestusu, mis algas 1641. a.
Maria di Medici, Prantsuse kuninga Henri IV naine, rigi 1610. a. unes, et krooni ehted muutusid prliteks (tavaliselt tlgendatakse neid pisaratena). ks usufanaatik tappis Henri IV 14. mail 1610.
See oli juba kolmanda Henri nnetu surm jrjest!
Suurbritannia tegelikule valitsejale Buckinghami hert-sogile George Villiersile tles 1628. a. ks ta aadlikust sber, et neb, nagu oleks talle pistoda rindu torgatud. Seda tegigi vandenulane Fulton 3. augustil 1628.
Veristele lugudele vahelduseks XV sajandil Inglismaal Yorkshires elanud Ursula Shiptoni ennustus selle kohta, mis tuleb ,,viimastel aegadel", prast 1900. a.
Siis tulevat ,,imelikud pevad: naised riietuvad meeste kombel, kannavad pkse, likavad juuksed ra ega hooli aust. Armastus sureb ja abielu rikutakse. Vankrid sidavad kikjal ilma hobusteta ja inimmte kihutab silmapilgu vltel lbi ilmamaa... Inimesed kivad ka vee all, isegi magavad ja rgivad seal... siis aga lendavad linnu kombel krges hus lbi pilvede."
Selle uneno ngija pole mingi kuulsus, vaid lihtne 24-aastane naine Margarethe Landbrock Elterleinist. Tema unengu sai aga ldteatavaks, sest see puudutas rootslaste-ga peetavat sda. Uusaasta l vastu 1643. aastat ngi ta, et Rootsi kindral Torstenrohn pani keti mber Freiburgi linna. Siis tuli aga linnast rtel ja raius selle mgaga lbi. Smboolika oli kigile mistetav: Freiburgi piiramine ei anna tulemusi. Seitsme ndala prast Freiburg vabaneski.
Teatavasti oli Londonis 1666. aastal suur tulekahju, ples ra ligi kolmandik linna 13 000 maja, 90 kirikut. On kirjanduslikke viiteid selle kohta, et seda katastroofi ngid juba 1660. a. ette Humphrey Smith, 1661. a. George Fox ja 1664. a. Thomas Briggs.
See vis olla umbes 1790. aasta paiku, kui hele Kariibi mere saare Martiniquei neiule rkis mulatitarist ennusta-ja Euphemia David tema tulevikust. Selle neiu nimi oli Marie Rosa Josephine Tasher de la Pagerie. Ennustaja tles, et tal saab olema kaks meest. Esimese mehega snnib tal kaks last. Mees ise on prit helt saarelt, nad hakkavad elama Euroopas. Siis see mees sureb traagiliselt.
Teine mees on lemaailmselt kuulus, lapsi neil pole. Teine mees sureb saarel nnetuna.
Juhtus nii, et Josephinei esimeseks meheks sai kindral Beauharnais, kellega neil oli kaks last. Kui kindral oli 31 aastat vana, laskis Robespierre tal 1794. a. pea maha raiuda.
Kahe aasta prast sai Josephineist he teise kindrali, Napoleon Bonapartei naine. Kooselu kestis 1796.-1809. aas-tani. Napoleoni edasine saatus ja lpp 1821. a. Saint Helena saarel on ldtuntud. Muuseas oli Josephineile enne ta esimese mehe surma ja abielu Napoleoniga ta tulevast saatust ennustanud ka kuulus Pariisi ennustaja Marie-Anne Lenormand (1772-1843). M. Lenormand ennustas talle, et tema teine abielu lahutatakse. See leidis aset 1809. aastal.
Tuntud prantsuse teadlane ja fsiognomist Lavater oli korduvalt unes ninud ja sellest ka teistele teatanud, et sureb vgivaldsesse surma.
Juhtuski nii, et 26. septembril 1799 tulistati teda ning veidi hiljem ta suri.
USA presidendil A. Lincolnil oli oma traagilise lpu kohta mitu parapshholoogilist elamust.
1861. aastal, esimesel l prast presidendiks valimist vaatas Lincoln peeglisse ja ngi seal oma normaalse peegelkujutise krval veel vaimkahvatut varju. Ta kohkus sellest ja tunnetas lhenevat katastroofi.
1865. a. mrtsis, kuus ndalat enne mrva, ngi ta und, millest rkis lhedastele: ,,See asi on hakanud mind nagu Banquo vaim kummitama ega taha ununeda."
Uni ise oli selline.
,,Mulle tundus, et mind mbritseb surmavaikus. Siis kuulsin ma summutatud nuukseid, nagu nutaks hulk inimesi. Nhtavasti tusin voodist ja lksin alumisele korrusele. Siis katkestas vaikust jllegi seesama kaeblik nuuksumine, kuigi leinajaid polnud nha.
Lksin ruumist ruumi, ilma et oleksin kedagi kohanud. Needsamad kurblikud ja ahastavad helid kohtasid mind mu teel. Kik ruumid olid valgustatud. Iga asi siin oli mulle tuttav. Kuid kus on siis need inimesed, kes nnda kurvastavad, nagu tahaks nende sda lhkeda? Ma olin segaduses ja erutatud. Mis vis olla koige selle thendus, Otsustanud leida nii mstiliste ja vapustavate asjade phjuse, jtkasin liikumist, kuni judsin Ida saali.
Astusin sisse. Mind ootas ebameeldiv llatus. Mu ees asus katafalk, millel lebas suririietes laip. Selle mber seisid auvalves sdurid. Seal seisis ka hulk rahvast. Mned vahtisid kaetud noga surnu poole, teised nutsid haledasti.
,,Kes on Valgest Majast surnud?" ksisin he sduri kest.
,,President," vastas ta. ,,Ta mrvati."
Siis jrgnes rahvamassi vali halamine, mis ratas mi-nd unest.
Kuigi see oli vaid uni, ei uinunud ma sel l enam. Olen sellest masendatud isegi nd veel."
ks pev enne oma mrvamist ngi Lincoln sellist und.
,,0lin paadiga sgaval laial tugevavoolulisel jel. Kukkusin paadist jkke."
Mrvapeval, nagu kinnitab kirjanik Ch. Dickens oma kirjas 1868. a. 4. veebruarist, elnud ta senaator Sumneri-le: ,,Hrra! Midagi ebatavalist juhtub sna pea!"
Ja saabuski saatuslik teatrihtu (15. aprillil 1865), mil klasid surmavad lasud.
On andmeid, et oma vgivaldset surma ngid ette ka presidendid J. Garfield (1831-1881) ja W. McKinley (1843-1901).
9. EESTI
Eesti prohvetitest on andmeid sna vhe.
Oma raamatus ,,Eesti prohvet Jrwe-Jaan" Tallinn, 1921, kirjutab M.J. Eisen kellestki sepp Niilsist (rootslane?), kes Phjasja algul ninud unes, et Eesti langeb Vene vimu alla. Algul kll Raudpea (Kaarel XII) vidab, aga prast kaotab. Nii see ka lks.
Ennustaja Jrwe-Jaan sndis Prnumaal Mihkli kihelkonnas Jrve klas 16. oktoobril 1768. Ennustamisega hakanud ta tegelema umbes 40-aastase mehena (s.o. umbes 1818. a.). M.J. Eisen kirjutab:
,,Korra pannud Jaan Virtsu Kiisamel maantee rde teivad psti, sidunud lngad teivaste vahele. Klataat linud mda, ksinud: ,,Jaan, mis nd teed?" Jaan vastas: ,,Nagu ma nd teen, tehakse edaspidi. Mtte krmusel rgitakse kaugele!"
Ka hiljem on Jaan korduvalt teibaid psti seadnud ja elnud, et tulevikus saab sbraga 1000 versta taha knelda.
Kord elnud ta hobusele, et tuleb aeg, kus tuli ja vesi hakkavad sinu eest koormaid vedama: vanker sidab maanteel ilma hobuseta!
Vene-Jaapani sja ja selle tulemuse ennustanud ta jrgmiselt ette: ,,Kui sild Kasari jele ehitatakse, siis tuleb Venel sda. Kui sillale pragu sisse lb, siis Vene kaotab."
Oletatakse, et ta ennustanud ette ka 1905. a. revolut-s i o o n i sndmusi. Jaan elnud, et tuleb aeg, kus misad plevad kui knlad, nii et teisel peval saab tuhas kartuleid kpsetada.
Videtavalt ennustanud Jrwe-Jaan ette ka Esimest maailmasda. ,,Kord kuulutanud Jaan: ,,Kord algab maailmasda. Tuleb suur verevalamine. 10-12 kuningat hakkavad teineteisega sdima. Ka meie maale tuleb suur verevalamine. Sda tuleb Prnu poolt..."
Teine kord telnud Jaan kodus Annusel tara ehitades:
,,Kui mu ktetd enam tarvis ei ole, tuleb sda." 1914. a. tehtud uus tara ja sda algaski."
Vene riigile kuulutanud Jaan ette suurt vhenemist. Seda olevat ta teinud jrgmistes tlustes: ,,Vene riigi piirid pigistatakse nii kokku kui lambaraudade prad." ,,Vene riik saab hobuserauataolise kuju."
Lpuks ennustanud Jaan Vene riigi kohta, et see ,,...jb viimaks nii vikeseks, et kuningas lemise toa aknast oma riiki vib ra nha."
Huvitav, kas Ipatjevi maja Jekaterinburgis, kus v i i m a n e Vene tsaar Nikolai II 1918. a. oma tapmiseelsed kuud veetis, oli hobuseraua kujuga? Siin on veel ks ajalooline paradoks. N. Ipatjevi esivanema Ipatjevi kloostris kuulutati 1613. a. tsaariks esimene Vene tsaar Mihhail Romanov.
Tuntud ennustaja oli enne Esimest maailmasda Tallinnas Lasnamel elanud M a r i e K u u g e 1 (1844?-1910). Oma unedest ja ngemustest j