Uni ja unenaod (estonii)
Информация - Разное
Другие материалы по предмету Разное
#245;imu alla. Selle osa, mis igusega mulle kuulus, sai niiiid hammas endale.
Hippias oletas siis, et unengu on sel viisil tide linud."
Nagu ajaloost teada, kaotasid prslased Maratoni lahingu viksemaarvulise Kreeka sjave vastu ning Hippias sai seal 490. a.e.Kr. septembris surmavalt haavata.
Herodotos pajatab ka kuulsast Termoplide lahingust. Delfi oraakel oli ennustanud selle perioodi kohta, et kas Sparta riik vi Sparta kuningas peab hukkuma. Herodotos kirjutab:
,,Termoplides vbivatele helleenidele oli ennustaja Magistias prast ohvriloomade silmitsemisf kige esimese-m elnud, et neil tuleb koidikul surra."
Herodotos rgib ka Termoplide raidkirjast:
,,Teie ees kuulsa Magistiase haud, ta meedlased tapsid siin, kui lbisid teel just Speraeheiose vood.
Ennustaja kll teadis, et surm on saabumas peatselt, siiski ei lahkunud ta nd spartalaste kuninga vest."
Endelisi mrkmeid on ajaloolastel ka Makedoonia Aleksandri kohta.
ldtuntud on seik, et Aleksander ngi enne Foiniikia linna Trose vallutamist kilbil tantsivat saatrit. Unesele-taja Aristandes tles, et see thendab ,,Sa Tyros" (sinu Tros).
Aleksander vttis nuks Trost rnnata ja vallutas linna.
H. Bigelow lisab veel juhtumi, kus Aleksandri vgi psenud Aasia-sjakigul vaid tnu vepealik Dionysose hoiatavale unele.
Enne 332. a.e.Kr. Prsiasse ettevetud sjaretke klastas Aleksander veel ht oraaklit. Ajaloolased T. Blavatskaja jt. kirjutavad:
,,AlefcsaTider oustas egiptuse kombeid ja isegi sooritas palvernnaku Siva oaasi, jumal Amoni oraakli juurde. Amoni oraaklit austasid peale egiptlaste veel Aasia rahvad ja ka kreeklased ning makedoonlased, kes samastasid Amonit Zeusiga.
Aleksander ksis oraaklilt, kas ta alistab kogu Aasia, ja sai sellele kinnituse. Plaanitsedes riskantset sjakiku kogu Prsia vallutamiseks ning prgates seejuures makedoonia likute vastuseisule, otsustas ta, et ldiselt austatud oraakli soodne vastus soodustab tema poltikat."
Makedoonia Aleksandrile mratud viimase ennustuse lausus India vang Kaleni enne oma surma. Ta tles Aleksandrile: ,,Me koh.tume kaheksa peva prast Bablo-nis." Teatavasti tapeti Aleksander Suur 13. juunil 323. a. e.Kr. Bablonis.
Plato andmeil ninud ennustavat und ka kuulus mttetark Sokrates. Kolm peva enne oma sunnitud enesetappu elnud ta sber Kritiasele, et sureb. Ta ninud unes, et ilus naine kutsunud teda nimepidi, lugedes Homerose vrssi. Vrsis oli eldud: ,,Kolme peva prast langed sa maapinnale."
Vana-Kreeka perioodil kujunesid vlja ka philised ennustuskunsti, mantika moodused. Kokku oli neid umbes 50. Peamisteks vahenditeks ennustamisel olid luud, viled, kejooned, looma pealiigutused, pendel, veri, hobune, kristall, li, tuli, ohvrilooma sisikond, tringud, kivid, lamp, laip, kned, muna, linnud, pulgad, hk, numbrid, thed, endelised sndmused jt.
Ega tnapeval palju uuendusi olegi juurde meldud ehk ksnes kohvipaks, kaardid ja taldrikukeerutamine.
4. VANA-ROOMA
Rooma linna ja tulevase impeeriumi legendaarseks loomisaastaks peetakse 753. a.e.Kr. Aastal 476 p.Kr. langes Lne-Rooma riik germaanlaste ja teiste rahvaste hoopide all. Rooma riigi tuumikuks olid kohalikud Itaalia rahvad etruskid, latiinid, sabiinid jt. Ilmselt olid neil VIII saj.e.Kr. omad rahvuslikud ennustuskombed, kuid nende kohta pole suurt teada. Ohvrilooma sisikonna (peamiselt maksa) jrgi ennustamist. mida harrastasid etruskid, ei saa kuigi originaalseks pidada. Juba ennustusmeetodi nimetuses (haruspeksia) vime ra tunda Egiptuse ennustusjumala Horuse nime (Id. Horus + spexi = vaatlema). Maksa ennustusvahendina kasutamine on arvatavasti seotud arhailisema mantika moodusega promantiaga, mille vahendiks on tuli (algselt ohverdamistseremoonia tuli). Maksa on peetud organismi tule smboliks. Vanimad maksaennustamise teated on prit Vana-Sumerist.
Viimane, arvult seitsmes ,,kuningate perioodi" etruskist valitseja Roomas oli Tarquinius Superbus (Uhke). Aastal 510 e.Kr. aeti ta Roomast minema ja algas uus, vabariiklik ajajrk.
Ajaloos on viiteid, et Tarquinius olevat Rooma kuning-liku perioodi lppu unes ette ninud.
Rooma kuningliku perioodi kohta on mrkmeid ajaloola-sel N. Maskinil: ,,...sageli prduti nu saamiseks eriliste tarkade, augurite poole, kes arfasid jumala tahte lindude lennu jrgi ja selle phjal, kuidas nokivad teri phad kanad. Primuse jrgi ilmunud Tarquinius Uhke ajal, tegelikult aga vist vabarngi algul nn. siblliraamatud. Nende raamatute koostajaks peeti ennustajat, Kyme siblli. Need raamatud sisaldasid mitmesuguseid kreeka-keelseid ennustusi. Siblliraamatute poole prduti vaid erakordsetel juhtudel. Nende silitamine oli usaldatud erilistele preestritele ja tlgendajatele."
Lisada viks veel seda, et siblliraamatud hvisid Rooma tulekahju ajal 83. a.e.Kr. Hiljem uuesti kogutud materjali kskis Rooma vejuht Stilieho aastal 400 pletada.
Esimeseks siblliks on peetud Trooja kuninga Priamose ttart Kassandrat. Kreeka mjuna on Rooma riigis oraaklitena tegutsenud kuni 12 siblli. Kuulsaimad neist tegutsesid Kymes ja Tiburis. Kyme oli algul Suur-Kreeka koloonia. mis asutati VIII saj.e.Kr. See asub Luna-Itaalia lnerannikul Napoli lhedal. Rooma vimu alla langes Kyme IV saj.e.Kr.
Kui Rooma riigi piirid laienesid, ulatus siia ha rohkem ka kultuurilisi mjutusi. Eriti suur oli Kreeka mju. Kreeka philised jumalad veti le nende nimesid ja kohati ka funktsioone muutes: Zeusile hakkas vastama Jupiter. Herale Juno, Poseidonile Neptunus, Athenale Minerva, Aresele Mars, Aphroditele Venus, Artemisele Diana. Hephaistosele Vuleanus. Hestiale Vesta, Hermesele Mereurius, Demeterile Ceres, Apollonile Apollo.
Selle jumalate rea tin, et nidata: a i n u 11 ennustusju-mal Apollon on silitanud oma philise nimekuju ja funktsiooni.
Ennustusvimet hinnati ka Rooma alamate ja orjade juures. On niteks teateid suurest Sitsiilia orjade lestusust aastal 138 e.Kr. Saar oli 6 aastat orjade kes, vermiti isegi oma mnte lestusu juhi Eunuse portreega. Alles mitme konsuli hendatud armeed suutsid orjadest vitu saada. Eunuse isiku kohta kirjutab ajaloolane N. Maskin jrgmist:
,,Liikumise juhiks oli ori Eunus, kellega kis kaasas vimeka maagi ja ennustaja kuulsus. Rgiti, nagu oleks Eunus suure sria jumala Athagali kaitse all. Eunus kuulutati tsaariks ja nimetati sria tsaaride nimega Antioehoseks."
lestusnutel oli veel teinegi juht Kleon, aga tema loovutas oma vimu Eunusele kui populaarsemale.
Kui tapetud isade asemele sirgusid pojad, tusid Sitsiilia orjad jlle les. See oli 104.-101. a.e.Kr.
N. Maskin kirjutab:
,,Tsaariks kuulutati Salvius. Teda peeti kogenud ennustajaks, kes kasutas selleks loomade sisikonda. Salvius vttis endale nimeks Triphon."
Ka seekord oli lestusul veel teinegi juht, Aphinion, keda peeti kuulsaks thtede jrgi ennustajaks. Aphinion kuulutas end samuti tsaariks.
Huvitav! Kui eelmise lestusu puhul eelistati ennustajat maagi lihtjuhile, siis kuidas talitati kahe ennustajaga?
Peajuhiks kuulutati Triphon. Ilmselt loeti haruspeksiat usaldusvrsemaks vi ka operatiivsemaks kui astroloogiat.
Kuigi roomlastel olid omad sibllid, prdusid nad erakordsetes olukordades Delfi oraakli poole. Nii juhtus see ka peale Cannae lahingut. kus Kartaago vejuht Hannibal purustas peaaegu kogu roomlaste sjave ja oleks vinud rnnata kaitsetut Roomat. Tuginedes Liviusele, kirjutab I. Korabljov oma raamatus ,,Hannibal" nnda:
,,0raakel luges le jumalaid ja jumalarinasid, kellele tuli ohvreid tuua. Ta andis ka nu, kuidas seda teha. Ss aga lisas: ,,Kui te, roomlased, nnda talitate, siis teie olukord paraneb ja kergeneb. Teie riigi olukord muutub nnelikuks )a vit sjas jb rooma rahvale. Kui teie riigi asjad edenevad hsti ja ta pstetakse, saatke Apolloni ptiale kinke sjasaagist ja raha, mida saate sjasaagi mgist. Austage sjamehe relvastust, hoiduge ohjeldamatust lbutsemisest."
Aga ka see, Rooma riigile kige ohtlikum sda, II sda Kartaagoga. olevat alguse saanud Hannibali unenost. Selle tagajrjel olevat ta otsustanud Kartaago valitsejate nusolekuta rnnata Rooma ,,mjusfri" kuuluvat Sagun-tumi linn. I. Korabljov kirjutab, toetudes Liviusele:
,,Arvatavasti sellel ajal levisid sdurite ja mitte ainult sdurite seas kuuldused imeprasest unenost, mida Hannibal ninud ja mis ennustanud vitu."
ks huvitavaid juhtumeid kogu Teise Puunia sja jooksul oli aastal 216,