Uni ja unenaod (estonii)
Информация - Разное
Другие материалы по предмету Разное
utustas ta ttrele, kes need les kirjutas (ise ta ei osanud). Ka joonistas ta oma ngemusi les, andes ttrele nende kohta seletusi.
Mningaid thtsamaid titunud ennustusi.
Tallinnas raekojas pannakse inimesi paari ilma laulatamata. Seda teeb noor mees, kes pole kirikupetaja.
Teatavasti algas Eesti Vabariigis ilmalik abieluregistree-rimine 1920. aastal.
Vagunid lendavad hus. Ristitaolised kujundid lendavad hus Tallinna kohal ja heidavad ,,tuliseid kerasid" linna peale. Linnas pole leiba ega liha. Poodides on sabad. Inimesi aetakse keldritesse, kaasa peab vtma toitu ja joogivett. Majad langevad kokku.
Need ennustused on kirjas Tallinnas 13. mail 1935 ilmu-nud ,,Rahvalehes", seega heksa aastat enne seda, kui Nukogude lennuvgi 9. mrtsil 1944 Tallinna pommitas.
10. oktoobril 1931 ilmus ,,Uudislehes" artikkel pealkirja-ga ,,Selgeltngija ennustab Eesti tulevikku: Tallinna hvitatakse!"
Tegemist on arvatavasti Mai Kalamehe hpnoosiseansiga B. Johansoni eestvttel. Artikli andmed bn prit kelleltki Arthur R-ilt, kes viibis seansil.
Prast hpnotiseerimist eldi M. Kalamehele, et on aasta 2000, ja paluti jutustada vahepealsetest sndmustest. Meedium rkis muu hulgas jrgmist:
,,...Nen rohukamarasse kasvanud varemeid, nen lputuid riste, haudu... nen ksikuid inimesi, pisaraid. Tallinn on purustatud, varemetes."
,,,,Millal see juhtus?" pris edasi hpnotisr. Kik on hingetud, rmises pnevuses.
,,Kaksteist aastat varemalt... sda... hirmus... julm. Jaani, rahvas lbutseb, loidavad jaanituled...
Nukogude Venemaa sjalennukid, terve taevas on neid tis... Nad rndavad Tallinna. Pommid lhkevad, majad purunevad. Tnavad on tis laipu... veri... laibad... rusud... kogu linn... rusuhunnik."
,,Aga meie lennukid? Mis teeb meie hulaevastik?"
,,ksteise jrgi meie lennukid lastakse alla vaenlase poolt. Ka vastase omi langeb palju..."
,,Edasi! Millega lpeb see kik?"
,,Sda, hirmus sda puhkeb lahti. See kestab palju aastaid."
Peagi lpeb seanss. Ja varsti on meedium jlle harilik inimene. Ainult ta on pisut kahvatu ja kurnatud ilmega. Kui toasviibijad jutustavad talle temalt kuuldud snu, siis vpatab ta ja ei taha seda kuidagi uskuda. Ta vriseb sealjuures kogu kehast, tis hirmu."
Toodud seansikirjeldusest lks paljugi tppi. Vahetult Eestit puudutav Saksamaa ja N. Liidu sda algas sel kell 4, 22. juunil 1941. Jaanihtu lkked selleprast ra ei jnud. Maale judis sjateade mnepevase hilinemisega.
1944. a. 9. mrtsi hurnnakus sai surma palju tsiviilelanikke. Tallinna 13 000 majast hvitati 6000.
Ja nagu teada, ei tulnud Hitleri mnekuisest Blitzkrie-gist midagi vlja sda kestis kuus aastat.,
Ka hiljem, 1932. a. on Mai Kalamees hpnoosiunes elnud: ,,Pts on leivapts, kui Pts on, on leib, kui ta kaob, tulevad segased ajad."
1933. a. avaldas ta hel seansil, et Vene ved tulevad Eestisse sisse! Ksimuse peale: ,,Kas nagu Gruusias?" (s.t. prast kommunistlikku riigipret) vastas ta: ,,Ei. Neile avatakse vravad!"
1934. a., viibides Berliinis Saksa Teadusliku Okultismi Seltsis, teatas ta hpnoosunes, et kuuleb Eestis saksa keelt rgitavat ja Hitler on seal vimul! (Insener Joh. Tootsi memuaaridest)
10. XX SAJAND
ks esimesi sndmusi, mis plvis XX sajandil ldsuse suure thelepanu, oli 1500 reisijaga inglise ookeaniauriku ,,Titanic" hukkumine 15. aprillil 1912. Nagu nitavad USA pshhiaatriaprofessori Jan Stevensoni uurimused, on kirjanduses fikseeritud vhemalt kmme seda sndmust etteninud unengu. Thendusunengu ninud isikud elasid Inglismaal, USA-s, Kanadas ja Brasiilias. Lisaks sellele ngi katastroofi samal l unes veel seitse inimest.
Huvitava detailina kirjeldab J. Stevenson he mees-ametniku unengusid. Sel mehel oli pilet ,,Titanicule". Ta ngi unes ,,Titanicut" uppumas, laev kaldus, kruvi hus prlemas, reisijad merehdalistena paatides. Ometi ei loobunud ta reisist enne, kui ametitalitused teda selleks sundisid.
Kmnest thendusunest olid neli vhemalt 10 peva enne katastroofi, kuus unengu olid 10 peva kuni mni kuu varem.
Esimese maailmasja vallapuhkemise kohta on kindlasti palju unengusid. Minugi kollektsioonis on mned. Thtsamatest meestest, kes saatuslikku sndmust para-pshholoogiliselt tajusid, on mainitud Ungari piiskoppi Joseph de Lanyid. l vastu 28. juunit 1914 ngi ta unes sja ajendiks saanud Austria-Ungari trooniprija Franz Ferdinandi tapmist.
1978. a. kandis Lne-Saksa professor Hans Bender parapshholoogia konverentsil Cambridgeis ette juhtumi Saksa sduri silinud kirjast (detsember 1914), kus oli juttu ka Hitlerist ja Teise maailmasja puhkemisest.
Ka Teise maailmasja algust ja tulemusi oli spontaanselt paljudel juhtudel ette nhtud, nagu nhtub H. Benderi ja E. Hanefeldi kollektsioonidest. Mned nited on ka minul, kuid nendest hiljem.
Paljude vljapaistvate riigitegelaste atentaate oli unes vi muul viisil ette nhtud. Nii oli see ka John ja Robert Kennedyga. Peale Jeane Dixoni jt. tuntud ngijate olid need sndmused ette tajutavad ka Lne-Saksamaal, Soomes, Eestis.
Esitan Soome etnograafi L. Virtaneni kogutud juhtumi. John Kennedy mrva ngi Soomes ette ks naispetaja:
,,0lime juba voodis ja tuli oli kustutatud. Siis tuli ttar uksele ja tles:
,,President Kennedyt on tulistatud. ta on raskesti haavatud. Veel pole teada, kes teda tulistas."
Mina aga tlesin, et mis ta lobiseb: kes nd Kennedyt tulistab. Ttar aga kinnitas, et nii eldi uudistesaates.
Paar ndalat hiljem istusin (TV) htu-uudiseid vaatama ja siis korrati sama teadet president Kennedy surmast.
Tundsin lausa udust. Kuidas oli vimalik, et ttar oli rkinud sedasama kaks ndalat varem?
See mrv oli titunud varasema plaani kohaselt, nii et telepaatiline teade sellest oli kindlasti ilmas olemas. Sealt sai selle ,,kinni pda" isik, kel oli vastuvtuvime."
Kahjuks pole juhtumi kirjelduses mrgitud, kuidas ttar seda teadet tajus. Vimalik, et tegemist oli kuulmishallutsi-natsiooniga rkvelolekus.
ks nnetus, mis avaldas mju ka prohvetluse uurimise-le, oli 21. oktoobril 1966. a. Inglismaal toimunud maalihe. Surma sai 144 inimest, neist 128 last. Ndal prast katastroofi avaldas pshhiaater J.C. Barker ajakirjanduses leskutse, et need, kes olid katastroofi unes vi muul viisil ette aimanud, teataksid endast. Kinnitavaid vastuseid laekus le Inglismaa 76. Uurija hindas rahuldavaks 34 kirjeldust (neist 28 unengu, millest 70% olid smboolsed). Kirjutajate seas oli naisi 5 korda rohkem kui mehi (vib oletada, et juhtumitest teatanud naiste seas oli palju surmasaanud laste emasid).
Prohvetlik elamus oli olnud 18 juhul vhernalt neli peva varem, 8 juhul kuni kaks ndalat varem ning 8 juhul ulatus vahe mne kuuni.
Siit tuleneski spontaansete prohvetlusjuhtude praktilise kasutamise idee. Tuleks koguda elanikelt andmeid lhe-nevate katastroofide kohta ja pda nnetusi vltida (vi vhemalt organiseerida kiiremini abi, vhendada ohvrite arvu). Londonis on loodud spetsiaalne keskus British Premonitions Bureau (Grove House 14, West Grove, Lond. SE 10 England).
Analoogne keskus oli loodud ka USA-s New Yorgis Central Premonitions Registry. Kesoleval ajal keskus ei tegutse.
Spontaanseid nnetuseelseid andmeid kogub veel USA-s Virginia likooli pshhiaatriateaduskonna parapshho-loogia osakond eesotsas prof. J. Stevensoniga.
Niisugused spontaansete nhete kogumise keskused on alates 1971. a. veel Kanadas Torontos (aastas laekub u. 2000 teadet, millest keskmiselt 10%-1 on praktiline vrtus) ja Lne-Saksamaal Institut fr Grenzgebiete der Psychologie und Psychohygiene im Freiburg.
Spontaansest uneprohvetlusest on teada veel inglase Maleolm Bessenti titunud ennustused 1969. a. no-vembrist:
Ta ennustas, et lhema 4-6 kuu jooksul teeb Onassisele kuuluv kreeka tanker avarii. Sellest tuleb rahvusvahelise mastaabiga pahandus.
Suure lireostuse phjustanud avarii juhtuski 1970. a. veebruaris Nova Scotia lhedal.
Kindral de Gaulleile ennustas ta surma he aasta jooksul.
De. Gaulle surigi 10. nov. 1970.
Inglismaa sisepoliittka kohta ennustas ta, et peaminister Wilson vahetab jrgmisel suvel valitsuse koosseisu. Nii juhtuski.
Selle sajandi tuntumatest ennustajatest viks nimetada veel USA-s elavat Jeane Dixonit, 1918. a. sndinud saksa immigrandi Franz Pincerti ttart. Jeane