Uni ja unenaod (estonii)
Информация - Разное
Другие материалы по предмету Разное
uma pead mehe maise ja taevase ke all."
Ennustuse teataja vib esineda ka surnu vaimuna. Nii ilmub Patroklose vaim Achilleuse telki ja ennustab sbrale peatset surma. htlasi palub ta nende luud hte matuseurni panna.
HOMEROSE ,,ODSSEIA" (VIII saj.e.Kr.)
Mrkimisvrne on ennustuse titumise aja pikkus (Alithersose ennustus Odysseusele):
,,Ennustan harjunud suul, oma asja ma hsti ju tunnen.
Kik on kulgenud nnda ka, tlen, Odysseuse saatus, kui seda ennustanud siis ma, kui sangarid lksid Ahhaiast Ilionisse ja nendega koos arurikas Odysseus: et hdad suured tal ees, et hukkuvad kaaslased kik tal, et koju tundmatult saabub ta kord kahekmnendal aastal."
Nagu ,,Iliases", nii vib ka ,,0dsseias" jumalus saata magaja juurde mingi uneolendi, ilmutuse. Nii tegi Pallas Athena, saates Penelopeia juurde selle une ajal ta e Iphtima kujulise ilmutuse, et see Penelopeiat trstiks.
Mnikord moondab aga jumalus end ise mne inimese taoliseks ja ilmub unes. Nii lheb Athena vrst Alkinoosi ttre juurde tema sbrannana ja soovitab minna pesu pesema (et neiu pstaks seal merehdast ellujnud Odysseuse).
Mrkimist vrivad kolm liku, kus ennustuse titumis-aeg pole antud mitte ajahikutes kindlast hetkest arvates, vaid seostatud mingi teise sndmusega (Homerose aegadel ju kuupeva ega aastaarvu thtajana ei saanud olla, sest puudus htne ajaarvamine):
,,...sest oli seadnud ju saatus, et Ilion hukkub, kui sinna veetakse puuhobu suur."
Faiaakide vrst Alkinoos kneleb: isa Nausithoos rkis, et Poseidon lb puruks faiaakide kindlaima laeva ,,kui kojusaatmise teelt udusinkjatel lainetel see saabub ning suleb linnagi meil, tehes me likrge me mber. N kord ennustas rauk."
Kkloop rkis, et ennustustark Telemos Eyrymides ennustas, et k u i saarele tuleb Odysseus, siis kaotab ta oma ainsa silma (Odysseuse eest ei teadnud kkloop aga end hoida, sest Odysseus tles enda olevat Eikeegi).
Vanade kreeklaste arvates ei olnud saatus mitte alati jigalt fikseeritud: oli vimalus kulgeda mitme variandi jrele. Nii ennustab Hadeses Tark Teiresias Odysseusele prast musta jr vere joomist jrgmist: nende laev satub Thrinakia randa. Sealt kas saadakse kohe koju, kui mehed hoiavad endi soove vaos (ei vta loomi), vi siis mehed hukkuvad ja Odysseus saab ksi koju, k u i mehed end vaos ei hoia (vtavad loomi).
Omaprase kirjandusliku vtte leiame XIX laulus, kus Penelopeia rgib oma unenost kerjuseks riietatud Odysseusele. Unenos tappis kull 20 uel teri nokkivat hane ja hakkas prast seda inimkeeles seletama uneno thendust kosilaste hukkamist Odysseuse poolt. Kerjus Odysseus kinnitas seda veel kolmandat korda.
XX laulus on kirjeldatud ngija Theoklymenese prohvetlikku visiooni, kui ta kohtas Penelopeia peigmehi:
,,0h mehed nnetud! Mis hda langend on alla te peale! Pead, nod, plvedki teil kik kaetud on nii nagu ga. Oigeid kuulen ma mber ja nen: pisaraid psil voolab, verd tis pritsitud on maja seinad ja palgidki lae all! Varjusid tulvil on u ning eeskoda tis. ha lendab neid maa alla, kus ootamas nen Eubost juba. Kustunud taevast pikene ning must sngus kiki on peitnud."
Peiud vaid naersid selle peale.
Lpetan tsitaadiga, milles on juttu prohvetlikest ja tavalistest unengudest.
,,Kahtsugu on vravaid, kust ilmuvad hingetud ulmad:
sarvised on hed neist, elevandi on luust aga teised.
Ulmad, mis saabunud on lbi hilitud pinnaga luude,
petavad
meid vlispinnaga vaid, sdant vaevavad muidu.
Mis aga sarviseist on vravaist sile-vlkuvaist tulnud,
kik
ka tpselt tituvad nii nagu keegi neid ninud."
STURLUSSONI KOOSTATUD "VANEM EDDA" (13. saj.)
Ka Homerose eeposest 2000 aastat hiljem loodud ,,Vanem Edda" ei saa lbi ilma ennete, ennustuste ja unengudeta.
Lauldes Sigvrdrist Faafniritapjast ennustab ennustaja Griipin Sigvrdrile surma tulevase naise Gudruuni vendade ke lbi. Enne seda aga nnestub tal tasuda oma isa surma eest.
Nagu teada, tappis Gudruun antiikseid jlkusi korrates oma pojad, stis nende sdamed sisse nende isale Atlile. Prast seda tappis ta pistodaga Atli ja stas maja koos pererahvaga.
Nagu loeme Gudruuni II laulust, kisid selle tragdia eel endelised uned, mida Gudruun pab vrtlgendada.
,,ATLI: ,,Mindki ajasid les sja just nornid, unenost veidrast kui oskaksin mista! Mulle nis, mu Gudruun Gjuukittar, nagu lnuksid meelega mga mu ihusse."
GUDRUUN: ,,Unes terast nha thendab tuld, ent emanda viha indu ja uhkust; pletan puha su pahad haavad, sind hoian ja arstin, kuigi endal mul valus on."
ATLI: ,,Koplis maas nagu olnuksid noored puud, mis olid mul kavas kasvama jtta, kik juurtega vljas, verest punased, lauale pandud, et proovi ja maitse.
Nagu oleksid ktest mul lennanud kullid, lennanud saagita masendusmajja, nagu neelanuks maaga ma nende sdameid, rnkraskel meelel, veri rutjumas soontes.
Nagu oleks mu ktest jooksnud kaks koera, tujutult kumbagi kuulsin haukuvat, nagu oleks liha neil tardunud laibaks, vikust tundes toitusin korjustest.""
,,Grnlaste loos Atlist" kavatseb Atli tappa Gudruuni vendi Hgnit ja Gunnarit ning kutsub neid enda poole. See nnestub ja prast nende vastupanu murdmist ligatakse elusal Hgnil sda kehast vlja. Gunnar puuakse ussaeda.
Hgni noor naine Kostbera rgib mehele oma hoiatus-unedest, see aga vrtlgendab neid.
,,...und ngin, Hgni, ei pea seda endale, vib nurjuda matk, kui mu murel on phjust.
Su linad paistsid kui plevat tules, krge leek lippas lbi mu maja."
Hgni ei pea seda und endeliseks. vaid hoiatab linade sttimise eest.
Kostbera rgib edasi:
,,Nagu ilmunuks karu, murdnuks siin kirste, kppi raputas, nii et mul hirm kandus rindu, pani koonugi klge, nii et kangeks jime, ja siis trampimist oli ige tunduval mral."
,,HGNI: ,,Puhkeb torm, paisub maruks, kui see oli jkaru, tuleb rajuilm idast."
KOSTBERA: ,,Nagu lennanuks kotkas lbi koja, vist thendab vaeva see ja meid piserdas ve.rega, oli olevus otsekui Atli vari.""
Ka Gunnari naine Glaumvr oli ninud halvaendelisi unengusid.
,,Nagu seisnuksid ristipuud, sina said ristile, ussid sind sid, tegin su terveks, saabus maailma ots tle, mis oli see?
Nagu verine mk oleks vlkunud srgist sul halb lausuda kaasale sherdust lumma nagu piik oleks ldud su kerest lbi ja ues ja aias ulusid hundid...
Nagu mllanuks jevoog kaudu maja pahinal, metsikult pinke ujutas, mlemal vennal teil murdis jalad, polnud maruveel peatust, see vist midagi thendab?
Nagu kinuksid sel siin koolnud naised, vaevalt et riides, sind valida tahtsid nad, ootasid, kutsusid sind oma istmele, sinust lahkuvad vahest su paremad vaimud?"
Nagu sageli. ei olnud naiste hoiatustel mju ja mlemad vennad tapeti.
Nhes vendi Atli poole lksu tulevat, tles Gudruun:
,,Anda mrku ma katsusin, et hoida kodus teid, kuid saatust ei sulusta ja siia te tulite!"
E. LNNROTI KOOSTATUD ,,KALEVALA" (1835)
Selle eepose runod ulatuvad oma vanuselt lbi kahe aastatuhande. Nad kajastavad soome, karjala ja eesti rahvauskumusi, sealhulgas ka prohvetlust.
Nii ksib Vinminen unehaldja Untamo kest nu, kus viks olla kadunud ttarlaps Aino. Unehaldjas juhatab teda vette, neeme juurde, saariku juurde, kivide vahele.
XII runos kavatseb oma naise pettusest solvunud Lemminkinen stta minna. Ta naine Kyilikki aga rgib oma hoiatavast unenost:
,,Kll see Kyllikki kneles,
naine ette hoiateli:
,,Oioi armas Ahtikene!
ra sa mine sdaje!
Ngin unda ma magades,
sgavasti suikudessa:
tuba kik oli tulessa,
leeki suuri lkateli
sna meie akna alla,
praseina peenderalla,
slta tuisahti tubaje,
kosena les kohades
prandalauasta lageje
akkenasta ukse klge."
Lemminkinen ei usu ja saab surma. On kirjeldatud ka ennustusmeetodeid. Niteks kui visata pihlakad tulle ning need ajavad verd, siis tuleb sda, kui aga vett, psib rahu, ning kui mett, siis tulevad kosilased.
Thtsamate asjade puhul ksiti jumalalt-loojalt arbuga nu, seades lepalaaste arbuselale.
F.R. KREUTZWALDI