Uni ja unenaod (estonii)
Информация - Разное
Другие материалы по предмету Разное
KOOSTATUD ,,KALEVIPOEG" (1857)
II loos ennustab Kalev oma peatset surma ja seda, et prast tema surma snnitab Linda poja. Sellest (kuigi noorimast pojast) saab kuningas, kes toob rahvale nne.
III loos soovitab vanem vend prast Linda kadumist magama heita, et unes saaks ,,taevaliku tarkus, Uku unes ilmutada" ja nu anda.
V loos, kui Linda oli ikka veel kadunud, ngi Kalevipoeg und:
,,Eite itses noorel ilul, itses kui mrsja kambris, Naine noorik laua taga Pulmapeva pidudella
Kuju tuli kaugemalta
Eite istus Uku ues
nnepeva paistusella." Hommikul Kalevipoeg
,,Hakkas sist unengu,
Lugu lbi mtlemaie;
Mtles tunni, mtles teise,
Siis aga nnda pajatas..." Linda on varastatud ja surnud. On kirjeldatud ka telepaatilist unengu. Kalevipoeg
,,rkas unest ehmatades.
Kuri uneno-kuju
hdaohtu hvardelles
vitis mehe vsimuse." Samal ajal murdsid hundid Kalevipoja hobuse. Ka ,,Kalevipojas" on mainitud mitteprohvetlikku petu-unengu, mida ta ngi seitse ndalat kestnud nidusunes:
,,Eilse peva ilmutused
unenona uuendati,
kirjuks kangaks kujutie
petispaelusse paelutie."
PUMPURSI ,,LCPLESIS" (1888)
II loos on juttu ,,aulisest vanakesest" Vaidelotist, kes ennustanud Lcplesisele kuulsusrikast tulevikku; seda, et lnest saabuvad vallutajad ning et sajandite prast saavad ltlased vabaks.
III loos tleb vitluses Leplesisega jnnijnud eesti hiid Kalapis, et ta ema ennustanud rvrtlite kallale-tungi siis, kui ta kohtab Lcplesist.
VI loos aimab Lcplesise armastatu Laimdota halba rtlist, kes hiljem Lacplesise tapab.
- ENDED
Ende all mistan ennustatavale sndmusele sageli eelnevat, kuid mitte selle phjuseks olevat sndmust.
Viiteid ennetele on juba antiikajast. Nii ennustanud ,,Iliases" ennustustark Kalchis Trooja langust kmnen-dal aastal selle jrgi, et madu snud ohvrialtari alt ra heksa linnupoega ja emalinnu ning moondunud siis kiviks.
Luurele linud Odysseusest ja Diomedesest paremal lendutusnud haigur ennustas head.
le Trooja sjave lendas vasemalt poolt kotkas, keda lennul hammustas nokas hoitav madu ning kotkas laskis mao lahti. See ennustas sjalist ebaedu.
Preester Nestor palus Zeusilt ahhailaste pstmist ning Zeus andis jaatava vastuse kuekmina nol.
,,0dsseia"
Lindude vaatleja Alitherses ennustas Odysseuse poja Telemachose ja peigmeeste kohal vitlevate kotkaste phjal, et Odysseus tuleb tagasi ja tapab peigmehed.
Kui Telemachos oli Menelaose pool, lendas sealt le i d a poolt tulnud kotkas, knte vahel suur valge hani ja mdus neist paremalt. See thendas ikka veel ilusa Helena seletust mda Odysseuse saabumist ja peigmeeste hukku.
Ennustaja Theoklymenosest lendas vitluse ajal le paremalt poolt tulnud kull, kel oli ksis tuvi. Ennustaja seletas seda nii, et Odysseuse suguvsale jb saarel vim.
Kui Penelopeia soovis, et Odysseus ometi tagasi tuleks ja lbetele peigmeestele tasuks, siis Telemachos aevastas. See oli kinnitav enne.
Kui Odysseus palus Zeusilt head ennet, siis klas k u ja jahujahvataja tles, et olgu see sming peigudel viimane.
Telemachose tapmise plaane hauduvatest peigudest lendas le vasemalt poolt tulev kotkas, tuvi ksis. See oli ettevtmise nurjumise enne.
,,Vanem Edda"
,,Laulus Sigvrdrist Faafniritapjast" on peetud lahin-gueelseteks headeks enneteks jrgmisi.
Paremal pool lendab pigimust kaaren.
Eemal on nha kaht kuulsusehimulist kerglast.
Kuuldub hundi ulgumist.
Kauguses on nha srkivaid hunte.
H a 1 v a k s endeks arvatakse seda, kui taplusse torma-tes jalg ra lakse.
,,Grnlaste loos Atlist" tabavad Hgnit ja Gunnarit halvad ended siis, kui nad on teel neid tappa kavatseva Atli poole. Neil lks paadi kiil pooleks; katkesid rihmad ja tullid; randa judes ei kinnitatud laeva; vrav kriuksus, kui Hgni virutas.
Ennete kohta onka ajaloolisi viiteid.
Herodotos kirjutab, et enne kui prslased vtsid ette sjakigu Kreekasse olnud Delose saarel maavrin, mida seal varem polnud juhtunud. Ta kirjutab:
,,Vib-olla oli maavrin mrk, millega jumalus inimeste-le tulevasi hdasid ilmutas."
Hilisemast ajast kirjutab F. Nork oma raamatus XIX sajandi juhtumistest.
Vastabiellunud abielupaar istus toas. Naisel purunes kudumise ajal heleda plaksuga laulatussrmus nime ja laulatuse aastaarvu vahelt. Mees seda ei mrganud. Kolm ndalat hiljem suri ta mees samal kuupeval, mil neid oli laulatatud.
Altenburgi kloostris seisnud kellegi V. kingitud klaaslaud. kki purunenud klaas nime kohalt ilma vlise phjuseta. Kaheksa peva hiljem suri V. ronginnetuse tagajrjel.
hes seltskonnas tstis keegi klaasi uue silla terviseks. ldiselt teati, et sild on vilets, seetttu ei joonud keegi. Jooja pani klaasi enda ette lauale, kus see purunes. Sild purunes he kuu prast, phjustades inimohvreid.
Samas raamatus on vihjeid ka karjatuste ja koputuste ning lhnade endelisele thendusele.
Lpuks veel hest antiikaja endest.
Kartaago vejuht Hannibal prdus 202.a.e.Kr. laevastikuga Itaaliast tagasi Aafrikasse. Liviusele toetudes kirjutab J. Korabljev jrgmist:
,,Hannibal oli juba oma merereisi lpetamas. Lhenedes Aafrika rannale, kskis ta hel meremehel ronida masti otsa ja vaadata kuhu on suunatud laeva nina. Kuuldes, et see on purustatud matusepaik, pids ta seda halvaks endeks ning kskis kursi vtta Lepstisesse ja randuda seal."
Nagu ajaloost teada, ei aidanud Hannibali ka kursi muutus Rooma vejuht Scipio purustas ta ved samal, 202. a.e.Kr. Aafrika pinnal ning Hannibal mrgitas enda mni aasta hiljem.
- KILDE KESK- JA UUSAJAST
Prohvetlike juhtumite kirjeldusi on palju. Nende seas viksid kige rohkem huvi pakkuda ldtuntud nimed ja sndmused.
ks esimesi keskaegseid teateid on he IX sajandi suurema riigi, Bagdadi kalifaadi kaliifi Harun-ar-Rasidi lugu, mis juhtus 809. a. algul.
Kaliif ninud unes enda poole sirutuvat ktt, mis hoidis punakat mulda. Ta kuulis hlt, mis tles: ,,Sellesse mulda maetakse Harun!" Teine hl ksinud: ,,Kuhu ta maetak-se?" Vastus oli: ,,Thusi."
Mne aja prast linud Harun-ar-Rasid Samarkandi ja Oxuse provintsi lestusu maha suruma. Tee viis lbi Gruusia. Gruusias rnnates ji kaliif haigeks. Muidugi peatuti. Kalf ksinud, mis koht see on. Vastati, et Thus. Nd kskinud kaliif hel teenril tuua nha siinset mulda. Teener ulatanud peoga nha mulda, mis oli punaka varjundiga.
Mne peva prast Harun-ar-Rasid suri ja ta laip maeti Gruusiasse, Thusi.
Trgi sultan Murat 1 ngi 1389. aastal l vastu 15. juunit enne serblaste ja bosnialastega Kosovo juures peetud lahingut, et langes vaenlase sduri ke lbi. Et Murat 1 end lahingus hoidis, ji ta ellu. Ent kui ta prast lahingut koos vesiiriga vastase tapetud sdureid vaatas, hppas ks haavatu tema juurde ja tappis ta.
Teatavasti lahkus 1428. a. 16-aastane prantsuse talutd-ruk Jeanne dArc kodutalust, et kroonida kuningaks dofn Charles ja juhtida sjavge inglastevastases vabadussjas. Oma plaanidest ei rkinud ta kellelegi, sest vastasel korral poleks teda kuhugi lastud. Hilisematel kohtuprotsessidel arutati Jeannei kodune olukord phjalikult lbi ja ilmnes jrgmist.
Tepoolest oli isa ht-teist ette tundnud. Jeannei ema jutustas, et enne seda ngi isa unes, nagu oleks ta ttar ,,lahkunud koos sduritega".
Kui see tepoolest nii juhtus, olnud isa maruvihane ja lubanud ttre uputada.
Saksi kuurvrst Friedrich III ngi unes vastu 31. ok-toobrit 1517. a. ht munka hiiglasliku sulega, mis pidi hvitama Rooma. Uni olnud nii erutav, et ta oli sel l kolm korda les rganud.
Teatavasti li Martin Luther oma kuulsad 95 katolitsismi vastu sihitud teesi Wittenbergi kirikuuksele jrgmisel peval, 31. oktoobril 1517.
Muuseas tuli Friedrich III endal Lutheriga veel tegemist. Viie aasta prast tuli tal Lutherit varjata ja tema lossis tlkis Luther 1522. a. Uue Testamendi saksa keelde.
Martin Lutheri naine Katharina ngi kord unes kaht vrast daami, kes tulid ehtima pulmadeks nende ttart Magdalenat. Peatselt nende ttar suri.
Katariina di Medici, Prantsuse kuninga Henri II naine, ngi l vastu 1559. aasta 2