Uni ja unenaod (estonii)
Информация - Разное
Другие материалы по предмету Разное
oimetati enne thtsaid sjalis-poliitilisi sndmusi.
- SUMER JA EGIPTUS
Juba maailma esimeses tsivilisatsioonis, Vana-Sumeris (hilisema nimega Kaldea) tunti unengude tlgendamist. Selle jaoks olid spetsiaalsed preestrid. Nagu mrgib antiikaja ajaloolane Strabon, teati veel meie ajaarvamise algul nimetust ,,kaldealane" phithenduses ,,uneseletaja".
Ennustamisega ldse tegelesid veel astroloogid jt. mantikatundjad. Sumeri mantika heks erijooneks peab A. Lehman vaimkaitsja vahetut mju. Vana-Sumerist on teada ka in aailma esimene kirjapandud unengu. See on prit muistse, XXIII saj. e.Kr. kirjapandud ,,Gilgamesi eepose" esimeselt kiilkirjatahvlilt. Uneno eellugu on selline: Uruki linna kuningas (elas u. 2700 a. e.Kr.) on kll suur vgevuselt ja toreduselt, aga ta rhub rahvast liiga rngalt. Jumalad otsustavad luua talle vastukaaluks litugeva loominimese Enkidu. Templiprostituudi vlusid kasutades meelitab Gilgames Enkidu mgedest Uruki linna. Kui nad on linna judnud, tleb prostituut Enkidule:
,,Veel enne, kui sa mgedest alla laskusid, ngi Gilgames Uruki linns sind unes. rgates rkis ta sellest oma emale:
,,Mu ema, ma ngin tna sel und. Taevas oli tis thti. NaguAnu (Sumeri taevajumal I.S.) sjavgi, langes mu peale Inimene, kes sndinud mgedes. Ma piidsin teda haarata, aga tema oli tugevam. Ma pdsin teda heita, aga ta ei kikunud. Tema vastu tusis kogu Uruki rahvas. Tema aga seisis nagu sammas ja tal suudeldi jalgu. Siis hppasin talle peale nagu naisele. Sain tast jagu ja paiskasin ta sinu jalge ette. Sina ju tahtsid, et me mdaksime judu."
Rimat-Helit (Gilgamesi ema, jumal Ninsani epiteet I.S.), kes teab kike, rgib isandale, Rimat-Helit, kiketeadja, tleb Gilgamesile:
See, keda ngid keset thti hiiglaslikus taevas, kes nagu Anu sjavgi sulle peale tormas, keda sa vitsid ja mu jalge ette paiskasid see on aus ja tugev sber. Ta aitab alati spra. Ta jud saab kuulsaks le kogu maa. Ta jud on suur nagu Anu sjavgi."
Nagu eeposest teame, saidki Gilgames ja Enkidu spradeks ja sooritasid koos mitmeid vitlusi ja seiklusi.
Teisel savitahvlil on kirjas ka Enkidu unengu. Seal on juttu reisist, mille Enkidu sooritas kotkasmehega allilma, ja on mainitud ka prohveteid. (Tsiteeritud teoses on Enkidu asemel kasutatud Eabani nime.)
Kokku on Gilgamesi eeposes seitse unendkirjeldust.
Ka Vana-Egiptuses olid preesterprohvetite koolid, tunti smboolsete unengude seletamist, valmistati ette ka naisprohveteid. Et sellisele tegevusele suurt thendust omistati, nitab asjaolu, et kuningate ja vaaraode juures tegutsesid elukutselised uneseletajad. Vanim unengude seletaja ongi prit Egiptusest, 12. dnastia ajast (2000-1790 a.e.Kr.).
Mni nide ldse egiptuse smboolikast. Tusev tht thistas inimese sndi, rngas mehelikkust, poolkuu meest (abikaasat), krg naist, ruut tiust (mehe ja naise hendus), sdatud lamp hinge, pike head saatust, slm abielu, puu oksakoht elujudu.
Vrvustest smboliseeris helesinine kui pha vrv vaimu, valge tarkust, kuldne seadust ja must allilma.
Tihti oli unedel riikide saatusi mrav mju. Nii viitab egptoloog J. Bonwick oma raamatus Napata linnas asuvale monumendile, kus on hieroglfkirjas raiutud kuningas Aman-Meri-Nout unengu. Vimalik, et tegemist on Napata kuninga Pianehi (nn. Etioopia-dnastia, 751-656 a.e.Kr.) egiptuseprase nimega.
Kuningas olevat hel l ninud, et seisab noga itta. Temast mlemal pool on aga kaks madu.
Kuninga und seletati nii, et lisaks^lunasse jvale Etioopiale saab ta ka phjapoolse ala, Egiptuse peremeheks.
Kuningas vtnudki ette sjakigu ja vallutanud plise Egiptuse vaaraode residentsi Memphise.
Vanas Egiptuses oli phimte, et unengusid saadab jumal, kes vajaduse korral lkitab ka uneseletaja. Head uned prinevad taeva- ja ennustusjumalalt Horuselt, halvad uned kurjuse, tormi- ja sjajumalalt Setilt.
,,Gilgamesi eepose" jrel on teiseks lesmrgitud unenoks arvatavasti Egiptuse printsi Thutmos IV uni u. 1450 a.e.Kr.
Olles Sfinksi juurde jalutanud, heitnud prints magama. Edasi seisab kivitahvlil hieroglfkirjas jrgmist:
,,Momendil, mil Pike oli seniidis, ngi ta und. Talle tundus, nagu oleks suur jumal ise temaga rkinud:
,,Mrka mind, vaata mind, mu poeg Thutmos. Olen su isa Hormakhu, Khepra Ra Toom. Sa saad kuningriigi. Maa vheneb oma pikkuselt ja laiuselt. Kllus ja rikkus kuivavad kokku... Sulle saab elupuult annetatud palju aastaid. Ma annan lima kigist asjadest. Selles paigas, kus ma olen, on liiv mind katnud. Luba, et tidad mu sdamesoovi. Siis annetan ma sulle kunsti, mu poeg, annetan vime, mu aitaja..."
Kui Thutmosis IV sai vaaraoks, laskis ta puhastada Hormakhule phendatud sfinksi tuiskliivast. Ja nagu unengu oli lubanud, oli Thutmosis IV valitsusaeg pikk ja viljakas."
Vana-Egiptuses oli IV-III saj.e.Kr. veel komme panna haigeid peajumal Serapise templisse magama. Jumal pidi end unes ilmutama ja andma nu, kuidas terveks saada.
Serapise nimi tuleneb arvatavasti surnust lestusnud pha hrja nimest: Apis + jumal Osiris Oserapis Serapis.
- VANA-KREEKA
Egiptuse uskumused levisid Kreekasse arvatavasti juba enne 1000 a.e.Kr. Kreeta ja Foiniikia kaudu ning hiljem, kui olid Kreeka-Prsia sjad, Prsia kaudu.
Ka Kreekas levis ,,templiune" komme. Seda harrastati egiptlastelt laenatud jumala Serapise ja arstikunsti jumala Asklepiose templeis ning see sai nimetuseks inkubatsioon.
Huvitav detail: kreeka arstikunstijumal Askle-pios onennustusjumal Apolloni poeg. Apollon on aga omakorda peajumal Zeusi (Egiptuses vastas sellele Serapis) poeg.
Kui templiunes antud juhatus osutus igeks, siis kingiti templile vastava organi elevandiluust, hbedast vi kullast kujutis. Tavaliselt lisati sinna veel selgituseks ,,kat onar" une phjal.
heks Kreeka unenoseletaja Artemidorose allikaks olidki Asklepiose templis nhtus tervistumisunenod. II saj.e.Kr. kirjutab Artemidoros kokkuvtte unesmbolite tlgendamisest ,,0neirokritika".
Niteks ksti hel haigel unes sa ,,srmi". Uneseletaja preestri seletuse kohaselt si haige datleid, mida nimetati nende kuju jrgi ka srmedeks, ja tervistus.
ks rinnapletikuga naine ngi unes, et oinas imes ta haiget rinda, misjrel see sai terveks. Uneseletaja kskis ravimit valmistada hest rohust, arnoglossusest (oinakee-lest) ja haige sai terveks.
Huvitav on mrkida, et toodud nites on rakendust leidnud snalised sarnasusassotsiatsioonid. Artemido-ros lisab, et osa ,,unengusid on realistlikud ja iga uneno seletamisel tuleb arvestada unengija isiksust".
Kreeka arstikunsti esiisale Hippokratesele omistatakse thelepanek, et mnikord avaldub haiguskigepealt unes. Usk unes saadavaisse arstlikesse petustesse oli nii tugev, et isegi Makedoonia Aleksander ngi unes senitundmatut ravimtaime, millega raviti terveks vepealik Ptolemaios. Cicero kirjutab sellest nii:
,,MafcedooTiia Aleksander, magades hes telgis oma sbr Ptolemaiosega, keda oli tabanud vaenlase mrginool, ngi sellist und : tema juurde tulnud madu, kes kutsunud Olymposelt oma ema. Sellel olnud kes suur omaprase kuju ja vrvusega ravimtaime juur, mida ta nitas Aleksandrile. Hommikul rgates olnud Aleksandril selle juure vlimus hsti meeles. Ta saatnud sdurid sellist juurt otsima. Varsti ravimtaim leitigi ja Ptolemaios ning teised mrginoolest tabatud sdurid said terveks."
Ateena linnriigi valitseja Periklese (495-429 a.e.Kr.) sbrataril Aspasial tekkinud kord haavand luale. Raviks aidanud vaid rohi, mida teatanud Veenus, kps ilmus tuvi kujul.
Periklese enda kohta liigub ka selline jutt, millest rgib Herodotos.
,,Too Agariste (Periklese ema I.S.) abiellus Xanthip-pos Ariphronose pojaga ja kui ta nnistatud seisukorras oli, ngi ta unes, et snnib lvi. Ja mni pev hiljem snnitaski ta Periklese, Xanthippose poja." ,
Peale meditsiiniliste probleemide otsiti unengudelt abi ka riiklikes ksimustes. Spartas toimusid iga-aastased ,,eforad" viie krgema riigiametniku templiuned, mille jrel koostati vi muudeti seadusi. Et riigimeeste vimed jid tihtipeale kasinaks, loodi riiklike ksimuste thtsust arvestades spetsiaalsed oraaklid, elukutselised ennustajad. Kuulsaim oraakel oli Delfis, Kesk-Kreekas Korinthose lahe res Parnassose me nlval. Delfi oraakli tegutsemisest on teateid alates VII saj.e.Kr. Ekstaatilisse seisundisse viidud n