Lahingulaev Bismarck
Информация - История
Другие материалы по предмету История
944. aasta talvel pommistasid 11. ja 12. veebruaril “Tirpitzit” 15 Vene pommilennukit. Lahingulaev sai vaid kergeid vigastusi ja ta remont lpetati mrtsi keskpaigas. Prast katsetusi sama kuu lpul oli “Tirpitz” jlle lahinguvalmis. Petterseni raadiojaamast lendas see teade Inglismaale.
30. mrtsil lks Scapa Flowst Norra merele kaks Inglise laevastiku eskaadrit, mille koosseisus olid lennukikandjad “Victorious” ja “Furious”, 4 eskortlennukikandjat, 2 lahingulaeva, 3 raskeristlejat, 1 kergeristleja ning 5 hvitajat. 2. Aprilli pealelunal kohtusid mlemad eskaadrid Alta fjordist 250 miili loode pool.
Leitnant Pettersen oli selleks ajaks muutunud meteoroloogiks, kes saatis iga kahe tunni tagant inglastele ilmateateid. Ilm oli Alta fjordis lootustandavalt selge ja jooksul lhenesid Inglise laevad “Tirpitzile” 120 miili peale. Tpsemalt kll lhenesid kik laevad peale “Duke of Yorki”. lemjuhataja jlgis pommitamisoperatsiooni eemalt, pannes selle vahetu juhatamise oma asetajale admiral Mooreile.
3. aprilli varahommikul kell 4.15 hakkasid lennukid hku tusma. Esimeses laines lks teele 21 hemootorist pommitajat “Barracuda” hvituslennukite saatel. Teises laines, mis lks teele kell 5.25, oli samuti 21 “Barracudat” ja 40 hvituslennukit. Kmnel pommitajal olid kaasas 725-kilogrammised soomus lbistavad pommid, mis inglaste arvestuse kohaselt 1,1 kilomeetri krguselt visatuna pidid “Tirpitzi” soomustekkidest lbi lma. “Tirpitzi” lateki soomuse paksus oli 50 mm, selle all oli aga peasoomustekk, mille paksus oli 100 120 mm.
Kell 5.29 hakkasid esimesed pommid langema. Hvituslennukid puistasid sel ajal kuulirahega le “Tirpitzi” hutrjesuurtkkide meeskondi. Kohe tehti laeva kohale ka suitsukate, kuid oli juba hilja lahingulaev sai kolm tabamust soomust lbistavate pommidega ja kmmekond tabamust viksemate pommidega. Teisest lennukilainest oli tabamusi vhem ks soomust lbistava pommiga ja viis viksemate pommidega.
Inglaste kaotused olid kahe rnnaku peale neli lennukit; sakslased lasid alla kaks pommitajat ja he hvituslennuki, ks pommitaja oli aga lennukikandjalt hku tusta ritades vette sulpsatanud ja koos meeskonnaga uppunud.
“Tirpitz” sai seega ligi 20 pommitabamust, neist neli soomust lbistavate pommidega. Kuid pommituslenduril ei pidanud kinni oma instruktsioonidest ja viskasid soomust lbistavad pommid alla 200 400 meetri krguselt. Peasoomustekist pommid seetttu lbi ei lnud, vaid lhkesid selle peal. Laeva lemistes ruumides oli vigastusi palju, seal algas tulekahju, surma sai 122 meeskonnaliiget. Pommiplahvatused raputasid laevakeret nii, et veealuse osa liitekohtades pudenesid vlja sinna prast kbusallveelaevade rnnakut pandud tsementsegust plommid. Laeva keresse voolas tuhandeid tonne vett ja laeva svis suurenes 2 meetri vrra. Jlle oli paigast prutatud ks turbiin ja osa katlaid, ks peakaliibrisuurtki torn ji liikumisvimetuna seisma.
“Tirpitzil” tuli uuesti alustada remonti, mis seekord kestis kolm kuud. Puksiirid vedasid laeva uuele kohale, kus ta pandi tihedalt vastu kallast ja piirati mere poolt torpeedovrkudega.
Juulikuus sai “Tirpitz” lahingukorda, kuid 17. Juulil veidi prast keskd rndasid teda jlle Inglise lennukikandjailt startinud pommitajad. Phja-Norras oli sel ajal polaarpev, Saksa vaatluspostid teatasid lhenevaist lennukeist ning lahingulaeva kohale pandi igeaegselt suitsukate. Paksu tossu sisse pommitati umbropsu ning tulu sellest pommitamisest ei olnud. Mni aeg hiljem tehti teinegi pommitamiskatse, kuid loodus oli seekord suitsukatte tegemise enda peale vtnud fjordi kattis paks ja krge udu. (Petersen oli selleks ajaks sissekukumise vltimiseks juba sealtkandist lahkunud.)
Ka seadpuhku oli inglastel merel hulk laevu admiral Moori juhatusel 3 lennukikandjat, 1 lahingulaev, 4 ristlejat ja 12 hvitajat. Esialgu nis, et seekordne ettevtmine jooksis tiesti thja, kuid pris nii ei olnud. Lennukikandjate kaitseks vljasaadetud suure tegevusraadiusega “Liberator”- ja “Catalina”-tpi merelennukid uputasid 17. Juuli htul Saksa allveelaevad U 347 ja U 361.
18. augutil lks admiral Moore Home Fleeti laevadega jlle Alta fjordi poole teele. Seekord oli tal kaasas 3 suurt ja 2 eskortlennukikandjat, 1 lahingulaev, 3 ristlejat, 14 hvitajat ja mitu fregatti. 22. Augusti luna paiku ettevetud pommitamisel ei saanud “Tirpitz” tabamusi, rndajad aga kaotasid kolm lennukit. Sama peva htul vigastas Saksa allveelaev U 354 Moorei laevastikust eskortlennukikandjat ja uputas fregati “Bickerton”. Inglased tegid 23. Augustil “Tirpitzile uue hurnnaku ja said seekord kaks tabamust. ks 725 kg soomust lbistav pomm kukkus testi lbi peasoomusteki, kuid ei plahvatanud. Teine, 225-kg pooleldi soomust lbistav pomm kukkus he peakaliibrisuurtki torni katusele, kuid ei saanud selle 130-mm soomust jagu. Sakslased tulistasid seekord alla viis lennukit. Ka 29. Augustil ritasid lennukid “Tirpitzi” veel kord pommitada, kuid igeaegselt pandud suitsukate hoidis seegi kord tabamused ra.
Inglastele sai selgeks, et lennukikandjail baseeruvad vikesed pommitajad oma suhteliselt kergete, alla tonni kaaluvate pommidega ei suuda nii suurt sjalaeva uputada. Phja lasta oli aga “Tirpitzit” ilmtingimata vaja see vabastanuks Phja-Atlandil liikuvad konvoid Saksa pealveelaevade kallaletungiohust ja vimaldanuks saata seni “Tirpitzit” valvavad Inglise suured sjalaevad Idalaevastikku jaapanlaste vastu vitlema.
Ja nd otsustati “Tirpitzit” rnnata neljamootorilise raskepommitajatega “Lancaster”. Kuna need ei suudnud kaks korda vajalikku vahemaad lbi lennata, tehti lepe Vene vejuhatusega, et Sotimaalt startinud lennukid maanduvad prast pommitamist Arhangelski lhedal. Selline operatsioon algaski 11.septembril, kui teele lks 39 “Lancasterit”. Kuid Phja-Norras oli halb ilm ja lennukid lendasid otse Venemaale. 15.septembri koidu ajal mindi sealt 28 lennukiga tagasiteele ja puistati oma pommid alla. “Tirpitz” sai he tabamuse 4,5-tonnise pommiga, kaks samasugust pommmi lhkesid ta lhedal. Laeval said vigastada ktuse- ja litankid, nii et tohutu lilaik valgus mda fjordi laiali. Laeval tekkis tulekahju ning ta vriosa sai tugeva leki. “Tirpitz” oli jlle teguvimetu.
7. oktoobril 1944 lks Barentsi mere kaldal paiknev Vene 14. armee rnnakule seals Saksa 19. mgikttide korpuse vastu. 12. oktoobril vallutati torpeedokaatreilt ja “merekttidelt” maandatud meredessantiga Soome sadam Liinahamari. 21. oktoobril juti lbi kitsa Soomemaa siilu Petsamo vlja Norrasse.
Alta fjord paiknes neist sndmustest 300 km lnes, kuid ei olnud teada, kui kaugele venelased oma rnnakuhooga vlja juavad, ja “Tirpitz” otsustati varakult lne poole viia. Et varjata laeva liikumisvimetust, lavastati “Tirpitzi” pukseerimine lahingulaeva iseseisva siduna. Puksiiridena kasutati “Tirpitzi” ees sitvaid valvelaevu, puksiiritrossid olid aga tmmatud vee alt.
18. oktoobril avastasid Inglise luurelennukid “Tirpitzi” Tromsost 3 miili lne pool. Juba 29. oktoobril tegid 38 “Lancasterit” talle pommirnnaku, kuid tiheda madala pilvituse tttu ei saadud htegi tabamust. Rnnakut kordasid 12. novembril hea nhtavuse juures. Ja nd tuli lpp. Juba esimesest tabamusest 5,45-tonnise “Talboy”-nimelise pommiga vajus laev vasakule 30 kreeni. Peagi jrgnes veel mitu tabamust niisama raskete pommidega, ahtrisuurtkkide laskemoonakelder plahvatas ja “Tirpitz” lks mber, toetudes pealisehitusega phja. Kuna vesi oli seal madal, ji “Tirpitzi” parempoolne phjaosa le veepinna. Hukkus 1204 meremeest, neist suurem osa laeva siseruumides. Sealt suudeti psta vaid 82 meest, kes lbi laevaphja ligatud augu vlja ronisid.
Euroopa suurim sjalaev oli muutunud vanarauaks.
Sissejuhatus
Tnapeval on vga populaarne ”Titaaniku” lugu, kuid maailmaajaloos olid ka teised merennetused, mis tid endaga kaasa inimohvreid.
See teema on valitud, et uurida mnede suurlaevade ajalugu.
Kesolevas ts kirjutasin Saksa lahingulaevadest, sest just Saksa lahingulaevad olid kige vimsamad.
Lahingulaevad olid II maailmasja peamine mererelv. Neil oli kige parem soomuskatte ja ka kige suurem suurtkkide arv.
“Bismarck” ja “Tirpitz” olid sel ajal maailma kige vimsamad sjalaevad. “Bismarcki” pikkus oli 150 m ja krgus 42.5 m, s.o. 17-korruselise hoone krgus. Sel