Lahingulaev Bismarck
Информация - История
Другие материалы по предмету История
etti lipulaev ristleja “Belfasti” raadiolokaator 18 miili kauguselt. Ristlejad sitsid lhemale ja kui vahemaa oli vhenenud 7 miilini, laskis “Belfast” “Scharnhorsti” pihta valgustusmrsu. Kell 9.29 kskis Fraser konvoil phjasuunda prduda ja konvoi kaitselaevastikust neljal hvitajal ristlejaile abiks minna.
“Scharnhorst” ei vastanud ristlejate suurtkitulele. Inglise mrsu tabamus li puruks ta radari ja vrikahurite kaugusmtja ning admiral Bey otsustas ristlejatega mitte jantima hakata. Pealegi oli Beyl ksk suurte sjalaevadega lahingut pidada ainult rmisel vajadusel. Arendades 30-slmelist kiirust, jttis ta ristlejad kaugele maha, sest sellise krge lainega ei teinud ristlejad mitte le 24 slme. Sitnud esialgu kagusse, prdus “Scharnhorst” peagi phja, sest ta retke eesmrk oli ju ikkagi konvoi hvitamine, et lnest tulev varustus idarindele ei juaks. Ilmselt oli vahepeal admiral Beyni judnud raadioteade, mille kella heksa ajal oli kaldabaasi saatnud Saksa allveelaev U 601 ning kus teatati konvoi JW 55B asukoht ja kurss.
Loobunud “Scharnhorsti” lootusetust jlitamist, prdusid Inglise ristlejad loodesse ja lhenesid konvoile. Kell 10.40 hinesid ristlejatega neile toeks saadetud hvitajad.
Teadmata, et “Scharnhorst” on phjakursile keeranud, sai konvoi kell 12.00 ksu vtta kurss kagusse Koola lahele. Ristlejad olid sel ajal konvoist 11 miili ida pool. Viis minutit hiljem avastas “Belfasti” raadiolokaator “Scharnhorsti” uuesti, seekord 15 miili pealt. Laevad sitsid lhenemiskurssidel ja kell 12.21 avasid ristlejad 6 miili pealt tule. Kaasasoevad neli hvitajat saadeti torpeedornnakule, kuid kuna “Scharnhorst” tagasikursile prdus, ei saanud hvitajad talle torpeedolasu kaugusele. Saksa hvitajad olid selleks ajaks tulutu “kammimise” lpetanud ja kogunenud varem kokkulepitud paika umbes 23 idapikkusel ja 74 phjalaiusel, mis ji alanud lahingust 18 miili luna poole. Seal judis nendeni admiral Bey ksk otsida konvoid lne poolt. Kella he paiku mdusid Saksa hvitajad konvoist umbes 8 miili luna poolt midagi mrkamata. Lnde liiguti kuni kella 14.18-ni, mil hvitajaid juhatav merekapten Johannnesson sai admiral Beylt ksu Alta fjordi tagasi sita.
Sel ajal aga avas “Scharnhorst” vastutule. Ristleja “Norfolkil” sai 280-mm mrsuga pihta ja muutus vanarauaks ahtripoolne peakaliibrisuurtki torn, samuti radarijaam. Vigastusi sai ka “Sheffield”. Kell 12.41 kskis admiral Burnett tulistamise lpetada ja vastast jlgida ainult raadiolokaatoriga. Polnud mtet oma ristlejaid raskete Saksa mrskude alla saata, sest arvestus nitas, et peagi juab “Scharnhorsti” kursile lahingulaev “Duke of York”.
Nii olegi. Meremeeste keeles sd-ost-osti liikuv “Scharnhorst” judis “Duke of Yorki” radari vaatevlja kell 16.17. Selleks ajaks oli ilm uuesti pime ja “Scharnhorstilt” ei mrganud oma peavaenlase lhenemist. Kui lahingulaevade vahemaa oli vhenenud 6 miilile, lasti “Duke of Yorkilt” ja “Belfastilt” Saksa lahingulaeva kohale valgustusmrsud, seejrel avati Fraseri lipulaevalt ja temaga kaasas olevalt ristlejalt “Jamaica” tuli ka lahingumrskudega.
“Scharnhorsti” oli tabatud ootamatult. Kulus mitu minutit, kuni seal suudeti mrata suunad ja kaugusel Inglise laevadeni ning avada vastustuli. Kell 17 avasid tule ka lhemale judnud ristlejad “Norfolk” ja “Belfast”. Ristleja “Sheffieldil” oli vigastada saanud ks suvll ja edasisest lahingust ta osa ei vtnud. “Scharnhorst” vttis kursi itta ja Inglise laevad hakkasid temast aegpidi maha jma. Aeg-ajalt prdus “Scharnhorst” kaguse, et tulistada ka vrisuurtkkidest. Mlemad Inglise hvitajate grupid ritasid minna torpeedornnakule, kuid ikka veel jtkuvas tormis ei suutnud nad “Scharnhorstile” jrele juda. Kella 17.40-ks olid ka ristlejad niivrd maha jnud, et “Scharnhorst” vljus nende tule ulatusest. Jtkus vaid lahingulaevade suurtkiduell. Kuid kell 18.20 hakkas “Scharnhorsti” kiirus langema. Ta oli saanud tabamuse katlaruumi, kus plahvatus vigastas aurutorusid ja aurulekke tttu turbiinide prded langesid. Teisest mrsutabamusest kiilus kinni vrisuurtkitorn. Selle laskemoonakeldris tekkis tulekahju, mis kandus le ka krvalasuva keskmise suurtkitorni laskemoonakeldrisse. Laskemoonakeldrid tuli uputada, prast keldreist vee vljapumpamist tulistas keskmine torn edasi, vritorn aga jigi vakka.
Kell 18.24 katkestas “Duke of York” tuleandmise, olles selleks ajaks teinud 52 kogupauka ja vlja lasknud 520 356-mm mrsku. “Scharnhorsti” katlaruumis kis aga sel ajal kibekiire remontt laeva peamehaaniku korvetikapten Kningi juhtimisel. Suur osa vigastusi saigi parandatud ja laeva kiirus, mis vahepeal oli langenud, tusis aegmda 25 slmeni. Kuid paistab, et ka admiarl Bey ei uskunud enam oma psemisse, sest ta laskis teele saata Hitlerile mratud radiogrammi: “Vitleme viimse mrsuni!”
Vaevalt kll admiral Beyl oma totust tita nnestus ja vaevalt ka Hitler selle totuse titmist kontrollida sai. Kindel on aga see, et vahepealne kiiruse langus vimaldas Inglise hvitajail “Scharnhorstile” jrele juda ja torpeedornnakule minna. Esimestena tegid seda “Duke of York” ja “Jamaicat” saatvad hvitajad. Nad lhenesid “Scharnhorstile” paarikaupa “Savage” ja “Saumares” peaaegu lahingulaeva kiiluvees, “Scorpion” ja Norrale kuuluv “Stord” aga paralleelkursil umbes 5 miili luna pool. Kahte esimest hvitajat mrgati “Scharnhorstilt” juba kaugelt ja avati nende pihta tuli 150-mm keskmise kaliibriga suurtkkidest. “Scorpioni” ja “Stordi” aga mrgati lahingulaevalt alles siis, kui need olid talle umbes miili kaugusel otse vri ette pranud. Kui “Scharnhorst” oleks jtkanud endist kurssi, oleks ta oma vikesed vastased vinud kogu oma allesjnud tulejuga puruks lasta, kuid selle asemel prdus ta jrsult paremale, prates kallalekippujate poole ahtri. Mlemad hvitajad saatsidki oma torpeedod teele. 16 torpeedost tabas ks katlaruumi kohta ja laeva kiirus langes 22 slmeni.
“Scharnhorst” oli nd prdunud edelasse ja ji pardaga enne ta kiiluvees tulnud “Savagei” ja “Saumaresi” poole. Kahe miili pealt lasksid need nd vlja 12 torpeedot, millest 2 3 tabas. “Scharnhorsti” kiirus vhenes, samuti vahemaa “Duke of Yorki” ja “Jamaicaga”. Kell 19 avasidki need uuesti tule. Paarkmmend minutit hiljem avas tule ka kohalejudnud ristleja “Belfast”.
“Scharnhorst” ple. Jrjest uutest tabamustest muutusid ta pealisehitused vormituks rauarusuks. Kell 19.30-ks oli kiirus langenud 5 slmeni. “Scharnhorsti” pihta lasksid oma torpeedod nd vlja ristlejad “Belfast” ja “Jamaica”, seejrel ka Burnetti ristlejaid saatnud hvitajad “Musketeer”, “Matchiese”, “Opportune” ja “Virgo”. htekokku lasti koos eespool nimetatud laevadega “Scharnhorsti” pihta vlja 72 torpeedot, millest kaheksa tabasid. Tpseim torpeedoktt oli ristleja “Jamaica”, mille kuuest torpeedost tabasid kolm, sundides lahingulaeva kell 19.37 seiskuma.
See oli lpp. “Scharnhorst” vajus jrjest rohkem paremale kreeni. Admiral Bey ja lahingulaeva komandr merekapten Fritz Hinze lasksid end maha. Kell 19.45 kostis laevalt tugev plahvatus, ta lks mber ja uppus.
Jrgneva tunni jooksul kammisid Inglise ristlejad ja hvitajad “Scharnhorsti” hukkumiskohas merepinda. Veest leiti 36 veel elusat meremeest ja kapten Hinze laip. Lahingulaeval olnud 2029 mehest oli hukkunud 1993.
Vidukal Inglise sjalaevadel oli ktust otsakorral ja nad lksid Murmanskisse tankima. Sealsed naftahoidlad jid thjemaks ligi 10000 tonnist masuudist.
“Tirpitzi” hukk
1943. aasta sgisel toimetas Inglise allveelaev Phja-Norra rannikule Alta fjordi lhistele norralasest leitnandi Petterseni. See noor mees oli vrskelt lpetanud luurekooli Inglismaal ja pidi nd pikemaks ajaks asuma Alta fjordi kaldale, et hoida silma peal “Tirpitzil”.
Pettersen leidiski tkoha he kohaliku ehitusfirma broos. Sageli oi tal asja fjordi kaldale ja et see ei tunduks kaine mehe liigse uudishimuna, laskis ta endale tekkida joodiku ja kakleja kuulsuse. Selles hmase noga ringituiajas oli raske kahtlustada teravapilgulist luurajat, kes hoolega jlgis “Tirpitzit”.
Jrgnenud 1