Lahingulaev Bismarck
Информация - История
Другие материалы по предмету История
vtnudki peatselt algavast lahingust osa.
Kell 5.52 tehti mlemalt poolt esimesed lasud. Vahemaa vastaste vahel oli sel ajal 24 kilomeetrit, kuid see vhenes pidevalt. Lahingusse astudes sitis “Prinz Eugen””Bismarckist” eespool ja seetttu peeti admiral Hollandi lipulaeval “Hoodil” eespool sitvat laeva “Bismarckiks”. Admiral Holland kskis oma laevadel oletava Saksa lipulaeva pihta tule avada ja sai oma eksitusest aru alles mned sekundid enne esimest kogupauku. “Prince of Walesil” taibati kohe, et “Bismarck” on tagumine vastaslaev, ja vaatamata admiral ksule sihiti oma torud telisele “Bismarckile”. Juba esimese kogupaugu ajal aga kiilus “Prince of Walesil” ks vrisuurtkk kinni ja nii vhenes inglaste poolel lahingus osalevate torude arv veel he vrra.
Admiral Ltjens kskis mlemal oma laeval tulistada inglaste lipulaeva “Hoodi”. Teisest vi kolmandast sakslaste kogupaugust saigi “Hood” tabamuse keskossa, tal puhkes tulekahju hutrjesuurtkkide laskemoonakeldri juures.
Kell 6.00 pras admiral Holland oma laevad jrsult vasakule, et suurendada vahemaad sakslasteni. Vahemaa vastaste vahel oli sallks ajaks vhenenud 13 kilomeetrini ja oli karta, et selliselt vikeselt distantsilt lastud soomustlbistavad mrsud lvad testi lbi Briti laevade tekisoomuse. Ja nii oligi. Prde ajal sai “Hood” uue tabamuse, seekord tenoliselt ahtrisuurtkitornide laskemoonakeldrisse. Laevast lendas taeva poole tulesammas, mis muutus kohe mustaks suitsusambaks. Paari minutiga kadus “Hood” veepinnalt ja “Hoodi” kiiluvees sitnud “Prince of Walesil” tuli kurssi muuta, et uppuvale vrakile mitte otsa sita.
Sakslased koondasid nd oma suurtkitule “Prince of Walesile” ja see sai lhikese aja jooksul kaheksa tabamust. ks mrsk lhkes otse sillal, ni et kik, kes seal olid, said surma vi haavata. Imekombel ji tiesti terveks vaid laeva komandr kommodoor Leach. Lisaks sellele muutus mingi tehnilise rikke tttu liikumisvimetuks “Prince of Walesi” neljatoruline vrisuurtkitorn. Sellises olukorras pidas kommodoor Leach paremaks lahinguvljalt eemalduda. Nii arvas ka ristlejal “Norfolk” asuv kontradmiral Wake-Walker, kes oli nd jnud Briti sjalaevade vanemaks komandriks. Sest admiral Lancelot Holland oli kadunud merephja koos “Hoodiga” nii nagu ka viimase umbes 1400-liikmeline meeskond (meresjakirjanduses kohtab mitmeid erinevaid arve). “Hoodilt” psteti vaid kolm meest madrus Tilburn, signalist Briggs ja meresjakooli kursant Dundas. Ka “Hoodi” komandr kommodoor R. Kerr oli oma laevaga kaasa linud.
Briti laevastiku he tuntuima laeva hukkumine sundis Briti Admiraliteeti koondama kiki keprast olevaid jude “Bismarcki” hvitamiseks. Admiral Wake-Walker sai ksu “Bismarcki” mitte radariekraanidelt kaotada, admiral Tovey vttis oma laevadega suuna “Bismarcki” edasiliikumisteele ja sinnasamasse suundus veel hulk suuri sjalaevu. Lahingulaev “Ramilles”, mis saatis konvoid Halifaxi, sai ksu oma konvoid maha jtta ja tulla “Bismarcki” jahtima, lahingulaev “Revenge” sai aga ksu Halifaxi merele sita. Giblartari sitis ookeanile nn. Laevastikukoondis H, kuhu kuulusid lahinguristleja “Renown”, lennukandja “Ark Royal” ja kergeristleja “Sheffield”. Lahingulaev “Rodney”, mis asus Iirimaa ja Grnimaa vahel, sai ksu vtta kurss edelasse. Ookeanil selus ka ristlejaid ja hvitajaid ning Briti Admiraliteedi kavandavast klaperjahist “Bismarckile” vttis htekokku osa 5 lahingulaeva, 2 lahinguristlejat, 2 lennukikandjat, 12 ristlejat ja paarkmmend hvitajat.
“Bismarck” oli lahingus saanud 23 tabamust 356-mm mrskudega, neist he vris olevasse ktusetanki. See hakkas tugevasti lekkima, jttes Saksa lahingulaeva kiiluvette selgesti nhtava lijlje. htlasi vhenes ka “Bismarcki” vimalik sidukaugus. Seetttu otsustas admiral Ltjens, et avaookeanile liitlaste laevu jahtima enam ei prgita, vaid vetakse kurss Prantsusmaa rannikule St-Nazairei sadamasse. Sama peva htul kell kuus sitsid “Bismarck” ja “Prinz Eugen” lahku. Seda selleks, et “Bismarcki” reetlik lijlg jlitajaid vhemalt “Prinz Eugeni” kannule ei juhataks. Et sakslasi vahetult jlitavad admiral Wake-Walkeri ristlejad ei mrkaks “PrinzEugeni” kadumist, pras admiral Ltjens “Bismarcki” jlitajale vastu ja astus nendega tulevahetusse. Kumbki pool tabamusi ei saanud, kll aga saavutas Ltjens oma eesmrgi “Prinz Eugen” kaduski mrkamatult silmapiiri taha.
24. mail pealelunal andis admiral Tovey ksu lennukikandjale “Victorious” sita koos nelja ristlejaga 100 miili kaugusele Saksa laevadest ja rnnata “Bismarcki” torpeedolennukitega. See laevadegrupp kontradmiral Curteisi juhatusel lisaks kiirus ja kell 22, kui “Bismarckini” oli jnud veel 120 miili, tusid lennukid hku. Teele lks heksa torpeedolennukit “Swodfish” ja kuus lennukit “Fulmar”. Viimastel ei olnud torpeedosid, need pidid tegutsema luurelennukitena. Vaatamata pimedusele ja vihmapilvedele, leitigi “Bismarck” ja prast keskd saadi temasse ks torpeedotabamus, mis, tsi kll, eriti rasket vigastust ei tekitanud. Pilkases s lendavad “Swordfishid” leidsid “Victoriousi” raadiomajaka jrgi oma emalaeva ja maandusid nnelikult; kadunuks ji kaks “Fulmarit”.
Alanud 25. mail kell 1.00 oli “Bismarckil” veel ks lhike tulevahetus Wake-Walkeri ristlejapaariga. Sakslastel nnestus jlitajad kaugemale peletada ja kell 3.06 kaotasid need jlle “Bismarcki” oma radariekraanidelt.
Briti kaugluurelennukid, lennukandjatel baseeruvad lennukid ning laevad otsisid “Bismarcki” meeleheitlikult. See aga suundus esialgu Hispaania ranniku suunas, et olla vimalikult kaua vljas Briti saartel baseeruvate luure- ja pommilennukiite tegevusraadiusest. 25. mail hommikul kella 10.30 paiku mdus “Bismarck” admiral Tovey laevadegruppi ahtri tagant umbes 100 miili kauguselt. Veerand tundi hiljem sai admiral Tovey Londonist Admiraliteedist raadioteate, et Briti raadioluure on kinni pdnud “Bbismarckilt” saadetud raadiotelegrammi ning selle jrgi vlja peilinud ta asukoha. See nitavat, et “Bismarck” on ilmselt asunud suure kaarega tagasiteele, vttes suunas Fri saarte ja Islandi vahele. Muidugi keeras admiral Tovey nd ka oma laevadel otsa mber ja kiirustas teatatud suunas teele. Sinnapoole prasid oma ninad jrgnevail tundidel mitmed teisedki laevadegruppid.
Tegelikult oli aga Admiraliteedist saadud teade vale kohalesaadetud lennukid ei avastanud vljapeilitud ega selle lhikonnas “Bismarckist” jlgegi. Jllegi ji vaid le oletada, kuhu siis “Bismarck” ikkagi kursi on vtnud. Suurem osa Admiraliteedi “helgeid pid” kaldus nd prast pikka analsi arvama, et kllap on “Bismarck” teel Prantsusmaa rannikule, sinna, kus “Gneisenau” ja “Scharnhorst” teda juba ees ootavad. Ja 25. mail htul kell kuus said ookeanil olevad Briti laevad uue instruktsiooni otsida “Bismarcki” Bresti sadamasse viivalt laevateelt. Sellele suunale prdus ka Home Fleeti juhhataja admiral Tovey oma lipulaevaga, kuid selleks ajaks oli ta “Bismarckist” 150 miili tahapoole jnud. Muidugi ei teadnud admiral Tovey ise sellest.
“Bismarcki” avastasid inglased uuesti alles 26. mai hommikul kell 10.30. “Bismarcki” leidis luurevesilennuk “Catalina”. Saksa lahingulaevalt avati selle suunas tihe hutrjetuli, kuid vigastatud lennukilt saadeti radiogramm laeva koordinaatidega ja kursiga.
Osutus, et koondis H, kuhu peale lennukandja “Ark Royal” kuulusid mletatavasti veel lahingurisleja “Renown” ja kergeristleja “Sheffield”, oli vaid 70 miili “Bismarckist” ida pool. Lahinguristleja “Renown” oli relvastatud kuue 381-mm suurtkiga “Bismarcki” kaheksa samakaliibrilise vastu, soomuskate oli aga “Renownil” “Bismarcki” omast kindlalt hem. Seetttu ei usaldatud “Renowni” “Bismarckiga” kahevitlusse saata. “Bismarcki” lhedale saadeti hoopis risleja “Sheffield”, et see “Bismarcki” manvreid oma raadolokaatoriga jlgiks.
Kella 14 paiku startisid lennukikandjalt “Ark Royal” 14 torpeedolennukit ja vtsid suuna “Bismarckile”. Lahingupalavikus aga satuti rislejale “Sheffield” ja lasti oma torpeedod selle peale vlja. “Sheffieldi” mehed psesid siiski vaid paraja ehmatusega.
Sama peva htul kell kuus sai lahingulaev “Rodney” kokku admiral Tovey lipulaeva “King Georg V”-ga. “Bismarckist” asuti kirdes ja veidi tagapool. Lheduses olid teatavasti veel lahingurisleja “Renown” ja lennukikandja “Ark Royal” ning need neli laeva olidki kik need suured Briti sjalaevad, mida “Bismarcki”-vastase lgijuna v&