Lahingulaev Bismarck
Информация - История
Другие материалы по предмету История
#245;is arvestada. Sest kolm suurt laeva olid ktusepuuduse hvardusel jahi lpetanud lahinguristleja “Repulse” oli juba 25. mai luna paiku suundunud Islandile, lahingulaev “Prince of Wales” oli sama peva pealelunast ja lennukikandja “Victorius” 26. mai lunast vtnud kursi sinnasamase. Lahingulaev “Ramilles” ja “Revenge” olid aga sadu miili “Bismarkist” ning Tovey laevadest lne pool ja nende kohalejudmisega lahingusse ei saanud arvestada. “Bismarcki” kaugus tema tenolisest sidusihist Brestist oli aga selline, et ilmselt juba jrgmise peva, 27. mai htuks olnuks ta kohal.
Arvestanud kiki neid asjaolusid, tuli admiral Tovey pessimistlikule jreldusele, et kui eeloleval l ei nnestu “Bismarcki” kiirust vheneda, siis jrgmisel ei ole teda enam mtet lahingulaevadega jlitada niikuini lheb “Bismarck” eest ra!
Seeprast tegid 26. Mail htul kella 20.47 ja 21.15 vahel “Arc Royali” torpeedolennukid uue rnnaku “Bismarcki” vastu ja seekord oli see edukas 13 vettelastud torpeedost tabasid kaks mrki. ks torpeedo prkas vastu pardasoomust ega teinud laevale erilist viga, teine aga sattus ahtrisse, kus vigastas sukruvisid ja roole. “Bismarcki” saatus oli otsustatud ta kiirus langes ja manverdusvime vhenes.
Vaevalt sai torpeedolennukite rnnak lpetada, kui prast 22.30 algas viie hvitaja torpeedornnak “Bismarckile”. See oli 4. Hvitajale flotill kommodoor Viana juhatusel, kuhu kuulusid Briti hvitajad “Cossack”, “Maori”, “Sikh” ja “Zulu” ning inglaste poolt Poola eksiillaevastikule antud “Piorun”. Polteist tundi kestnud torpeedornnaku tulemusel sai “Bismarck” tenoliselt kaks torpeedotabamust, mis veelgi vhendasid ta lahinguvimet.
27. mai hommikul liikus “Bismarck” veel vaid vaevaliselt 8-slmelise kiirusega. Nd nnestus admiral Toveyl talle lahingulaevadega “King Georg V” ja “Rodney” lhedale sita. Kell 8.47 avati “Rodneylt” tuli, minut hiljem hakkasid paukuma ka Tovey lipulaeva suurtkid ja veel minuti prast ka “Bismarcki” omad. Saksa sjalaevad olid alati silma paistnud oma suutkitule tpsusega ja ka seekord nis algul, et kohe-kohe saab “Rodney” pihta. Kuid siis hakkasid “Bismarcki” suurtkitule tpsus ja tihedus vhenema. “Bismarck” sai ise tabamusi ja kella 10.15 paiku ples ta juba nagu jaanituli.
Admiral Tovey kskis suurtkitule lpetada. Kuna ka “Bismarckilt” enam ei tulistatud, sitis talle lhedale raskeristleja “Doorsethire” ja laskis Saksa lahingulaeva paremasse pardasse kaks ja vasukusse ks torpeedo. Kell 10. 36 lks “Bismarck mber ja uppus. Ellujnud sakslased on vitnud, et “Bismarck” ei uppunud mitte inglaste mrskude ja torpeedode tagajrjel. Ta olevat uputanud sakslased ise kingstonite avamisega, et laev inglaste ktte ei satuks.
Koos “Bismarckiga” uppus 2303 elusat ja surnud saksa meremeest. Pses vaid 115 meest. Neist 110 korjasid vlja ristleja “Dorsetshire” ja hvitaja “Maori”. Kolm meest veti hiljem Saksa allveelaeva U 74 ja kaks meest ilmavaatluslaeva “Sachsenwald” pardale.
Tallinnas elav vanahrra Voldemar Grossberg mletab omaaegsetest sjamehelugudest, et hiljem olevat paar “Bismarcki” meeskonna liiget kummipaadis Prantsusmaa randa judnud, kuid sakslased olevat ise nad maha lasknud. Meestele pandud sks, et nad oma laeva enne lahingu lppu maha oli jtnud, sest kust nad muidu terve kummipaadi oleksid saanud!
Samal ajal kui kis eespool kirjeldatud klaperjaht “Bismarckile”, sitis ristleja “Prinz Eugen” segamatult luna poole. 26. Mail judis ta 40 phjalaiusele Assooridest lne pool, kus kohtus Saksa tanklaevaga. 4000 tonni ktuse mberpumpamine vttis aega mitu peva ja alles 29. Mail lks “Prinz Eugen” teele ida poole. 1. Juuni htul judis ta Bresti.
“Gneisenau”, “Scharnhorst” ja “Prinz Eugen” sidavad lbi Inglise kanali
1942. aastal talvel, prast ebannestunud pealitungi Moskvale, hakkas Hitler kartma vimalikku Briti dessanti Norrasse. Et seda takistada, otsustas ta tuua Saksamaa sadamaisse ning saata sealt edasi Norra vetesse eelnevate seikluste tagajrjel Prantsusmaa sadamasse Bresti kogunenud suured Saksa sjalaevad lahingulaevad “Scharnhorst” ja “Gneisenau” ning raskeristleja “Prinz Eugen”. Peale dessandiohu rahoidmise kavatses Hitler neid laevu kasutada Nukogude Liidu phjasadamaisse minevate konvoide purustamiseks.
Saksa merejudude lemjuhataja suuradmiral Raeder oli selle plaani vastu, ta vitis, et sel juhul hlbustuks ja odavneks tunduvalt Inglismaa ja USA konvoiteenistus Atlandil, sest inglased ei pruugi enam oma konvoisid lahingulaevade ja lennukikandjatega saata. Kuid loomulikult ji Hitleri sna peale.
Fhreri ksu kohaselt tuli laevad Norrasse viia lhimalt teed mda lbi Inglise kanali, kuna traditsiooniline suure kaarega mber Inglismaa ja Iirimaa sit oleks thendanud kaugelt suuremat ktusekulu ja nagu nitas “Bismarcki” hukkumise lugu, polnud kaugeltki ohutu. Seejuures arvestas Hitler, et suur osa teekonnast, mis jb Inglismaa lhivetesse, nnestub lbida pimeduse katte all, pealegi on sealsetes vetes talvel ka pevad ajal tavaliselt halb nhtavus.
ksikasjalise lbitungiplaani, mis sai koodnimeks “Zerberus”, pidi koostama Brestis asuva eskadri juhataja, viitseadmiral Otto Ciliax. Ta valmistaski operatsiooni phjalikult ette. Brestist pidi teele asutama 11. Veebruaril kell 19.30. Sel ajal olnuks juba kllalt pime, et laevade lahkumist ei mrkaks Bresti lhistel tiirutavad Briti luurelennukid ja allveelaevad. Kuna oli kuuloomise eelne aeg, polnud karta ka kuuvalgust. Pealegi langes farvaater enne lbi traalida. Valgel ajal pidid suuri laevu vastase allveelaevade ja torpeedokaatrite eest kaitsma hvitajad, torpeedokaatrid, allveelaevahvitajad, valvelaevad ja valvekaatrid; pommi- ja torpeedolennukite eest aga hvituslennukid. Thtsamatesse kursimuutmise kohtadesse tuli ankrusse panna kuus valvelaeva, mis olid raadiomajakaiks.
Sakslaste ettevalmistused Kanali lbimiseks ei jnud inglastele mrkamata. Luurelennukeit nhti traalereid tegutsemas faarvaatri traalimisel ning juba pandi lennukeilt ja miiniveeskjalt sakslaste poolt miinidest puhastatud teele Belgia ja Hollandi vetesse uusi magnetmiine. Lahinguvalmis seati torpeedo- ja pommilennukid, hvitajad ja torpeedokaatrid. Kuid Saksa laevade vljasidupeva inglased ei teadnud ja see otsustaski asja. Ja ega inglased olnudki pris kindlad, et Saksa laevade tee just lbi Inglise kanali lheb. Ei vlistatud vimalust, et selle tee traalimine on vaid pettemanver, tegelikult aga kavatsevad sakslased tungida lbi Giblartari Vahemerre, toeks Itaalia laevastikule. Seetttu seadis Giblartari baasis asuvate Briti merejudude juhataja admiral James Somerville ka oma laevad lahinguvalmis.
11. veebruari htul, just enne planeeritud vljasitu, tegid Briti lennukid hurnnaku Bresti sadamale. Seetttu laevade vljasit viivitus le tunni ja algas alles kell 20.45. oli tepoolest kottpime ja taevas pilvine. Kell 19.30 oli Bresti juures patrullival Briti luurelennukil radar rikki linud ja ta lendas baasi. Teda vljavahetav lennuk aga judis kohale kell 21.30, kui Saksa laevad olid juba mber Ouessanti saare kirdesse prdunud. Laevu ei mrganud ka Ouessanti saarest ida pool patrulliv luurelennuk, kuna ka sellel oli tol htul radaririke, ja merele vljuvaid Saksa laevu ei mrganud ka Bresti sadama ees vahti pidevalt Briti allveelaevast “Seelion”.
Sakslased liikusid algul lnde ja siis kirdesse. Ees sitis admiral Ciliaxi lipulaev “Scharnhorst”, selle jrel “Gneisenau” ja lpus “Prinz Eugen”. Suuri laevu saatsid esialgu kuus hvitajat ja kolm torpeedopaati. Avamerel sideti 27-slmelise kiirusega. Hommikul kella viie paiku mduti Kanalisaartest phja pool ja kell 5.15 veti kurss otse itta.
Kell 9.15, kui laevad olid mdunud Le Havreist, keerati jrsult kirdesse. Hakati lhenema Inglise kanali kitsamaile osale, Doveri vinale, admiral Cillaxi eskaadri kaitset tugevdati kaheksa torpeedopaadi ning kmme torpeedokaatriga. Kell 9.20 hakkasid Kanali kaldal olevad Saksa raadiojaamad segama Inglise radarijaamu. Kuna seda oli aga tehtud viimase paari ndala jooksul hulk kordi, ei pranud inglased sellele erilist thelepanu.
Umbes samal ajal avastasid kaks Dooveri vina kohal patrullivat “Spitfire”-tpi hvituslennukit merel hulga vikesi Saksa sjalaevu. Kell 10.20 tegid inglased siin tiendavad huluuret ja ks “Spitfirei” pilo