Lahingulaev Bismarck
Информация - История
Другие материалы по предмету История
date suurtkkitorude eest arglikult pageda. Vrskelt valminud “Tirpitz” otsustati seekord siiski veel koduvetesse harjuma jtta ja merele minna “Bismarcki”, “Gneisenau”, “Scharnhorsti” ja ristleja “Prinz Eugeniga”. Staabipaberitel kandis plaaneritud reid nimetust “Rheinbung” “ppus Reinil”. “Bismarck” ja “Prinz Eugen” pidid merele minema Gotenhafenist “Gneisenau” ja “Scharnhorst” Brestist. Kokku pidi saadama alles Atlandil.
Vljasit sellele operatsioonile oli mratud 4. Maile, seega saanuksid “Gneisenau” ja “Scharnhorsti” mehed vahepeal poolteist kuud kindlat maad all tunda.
Aga plaan paberil ei thenda veel seda, et nii lhebki. Nii ka seekord. 6. Aprillil tegi Inglise lennuvgi hurnnaku Brestis seisvatele Saksa lahingulaevadele ja “Gneisenau” sai lennukitorpeedo tabamuse paremasse pardasse just arhtrisuurtkitorni ette. Lisaks augule korpuses kverdusid ka kaks suvlli ja laev vajas phjalikku, kuudepikkust remonti.
23. aprillil aga sitis ristleja “Prinz Eugen” omakorda tenolist Inglise pritoluga magneetmiinile ja sai vigastuse, mille parandamine vttis aega mitu ndalat. Sellega oli aga juba 4. mai, “Rheinbungi” alguspev mdas.
Saksa mereve staabis Seekriegsleitungis tuli operatsioon “Rheinbung” uuesti phjalikult lbi vaadata. Lisaks eespool nimetatud “Gneisenau” ja “Prinz Eugeni” vigastusele osutus lahinguvimetuks ka “Scharnhorst”. Tal oli mingi hda turbiinides, mis samuti vajas mitmekuulist remonti. Seega oli mratud thtajal lahingukorras vaid lahingulaev “Bismarck”, mis seisis Gotenhafenis. Maikuu esimesel dekaadil pidi korda saama ka Gotenhafenisse tulnud “Prinz Eugen”. Need kaks laeva, kaks korda vhem esialgu planeeritust, jidki nd “Rheinbungi” lgijuks. Peale “Bismarcki” ja “Prinz Eugeni” pidid merele minema veel viis tanklaeva ning kaks kuivlastilaeva, et varustada sjalaevu avaookeanil.
12. mai ennelunal ilmus mereleminekuks valmistuvaid sjalaevu inspikteerima krge komisjon, krgem vimalikest: Hitler, laevastiku juhataja admiral Raeder, feldmarssal Wilhelm Keitel ja hulk muid lithtsaid valitsus- ja sjavejuhte. Hitler oli laevastiku asjades vhik, kuid talle meeldisid suured sjalaevad. Ka “Bismarcki” ja “Prinz Eugeniga” ji ta rahule ning andis loa neil merele minna.
Hiigellaevad sitsid Gotenhafenist vlja 18. Mail. Nende juhatajaks oli jllegi mratud admiral Ltjens, kes oli oma lipu lasknud heisata muidugi “Bismarckil”. Vahetult oli aga “Bismarcki” komandriks merekapten Lindemann, “Prinz Eugenil” merekapten Brinkmann”.
Kaks peva hiljem sitsid Ltjensi laevad Taani vinade, kus neid mrgati Rootsi ristlejalt “Gotland”. Peagilks sellest Londoni poole teele Stocholmis elava Briti mereveataS!ee S!ifreeritud telegramm. Nd lasksid britlased oma masinavrgikima, et Saksa laevade edasisel liikumisel silma peal hoida. 21. mail keeras admiral Ltjens oma laevadega sisse Bergeni lhedal olevasse Korsfjordenist ja samal peval lendas sealt le Briti luurelennuk ning pildistas tulijaid. Tiendanud oma ktusevaru, vljusid Saksa laevad sama peva hilishtul Korsfjordenist ja vtsid kursi le Norra mere loodesse.
Home Fleeti uus juhataja admiral John Tovey seisis sel ajal oma lipulaeva lahingulaev “King George V”-ga Scapa Flows. Talle laekunud ettekannetest selgus, et Saksa kaugluurelennukid “Focke-Wulf 200” on viimastel pevadel ilmutanud elavat huvi nii Islandi ja Grnimaa vahel oleva Taani vina kui ka Scapa Flow merevebaasi vastu. Teade “Bismarcki” ja “Prinz Eugeni” mereminekust pani need sndmused omavahel sidemesse: oli ilmne, et Saksa laevad ritavad minna Atlandile, Scapa Flowd aga jlgitakse selleks, et silma peal hoida seda ritust segada vivatel Briti lahingulaevadel ja lahinguristlejail. Tuletame meelde, et Saksa Vene sda veel ei kinud, jrelikult ei olnud ka Venemaad varustavaid konvoisid Grni ja Norra merel. Phja-Ameerika ja Euroopa vahelilsel Phja-Atlandi alal oli aga sel ajal teel 11 konvoid. Neist kuus olid tooraine- ja tehnikalistiga teel Ameerikast Inglismaale, viis aga olid vlja sitnud Ingllismaalt. Viimastel oli eriti vrtuslik konvoi, mis vedas sdureid ja sjatehnikat Lhis-Itta.
Saanud teate, et Saksa laevad on judnud Bergeni lhedele, hakkas admiral Tovey valmistuma “Bismarcki” ja “Printz Eugeni” kinnipdmiseks. Juba keskl vastu 22. Maid sitsid Scapa Flowst Grnimaa suunas viitseadmiral Lancelot Hollandi juhatusel teele lahingulaev “Prince of Wales”, lahinguristleja “Hood” ja kuus hvitajat. 22. Mai htul tstsid samas ankru ka admiral Tovey peajud lahingulaev “King George V”, lennukandja “Victorious”, neli ristlejat ja seitse hvitajat. 23. Mail jrgnes admiral Tovey laevadele veel lahinguristleja “Repulse”.
23. mail hakkasid hargnema otsustavad sndmused seekordses meresjaloos. Inglastel oli sel peval Fri saarte ja Islandi vahel valves kolm kergeristlejat ning viis traalerit, Islandi ja sellest loode poole jva, Grnimaad mbritseva jlaama vahel aga kaks raskeristlejat “Suffolk” ja “Norfolk”. Kell 19.22 mrgatigi “Suffolkilt” piki jpiri kagusse rhkivaid Saksa laevu. Sakslased “Suffolki” ei mrganud, kuna see varjus kibekhku udusse. Loomulikult anti “Suffolkilt” edasi raadioteade oma avastusest, kuid see ei judnud admiral Toveyni. Ei judnud sinna ka “Suffolkilt” tund aega hiljem antud teade, kui laev udust vlja sitis, et vastase asukohta tpsustada. Tol ajal olid Taani vinas kohtunud Inglise ja Saksa laevadel ka raadiolokaatorid, nii et ksteist sai jalgida ka udus ja pimeduses.
sna pea sattus Saksa laevadega kokku teinegi Briti ristleja “Norfolk”. Vahemaa vastaste vahel oli vaid kuus miili ja “Bismarckilt” avati tuli. Need olid selle mereretke esimesed suurtkilasud. “Norfolk” varjas end suitsukattega ja kiirustas tiskigul eemale, tabamusi ta ei saanud. Loomulikult andis ka “Norfolk” oma kohtumisest raadioteade ja sedapuhku judis see ka laevastiku juhataja admiral Toveyni, kes oli oma laevadega 1100 kilomeetri kaugusel sndmuspaigast.
Nd sai Home Fleeti juhataja hakata juba konkreetselt plaani koostama. Ta kskis kontradmiral Wake-Walkeril, kes ksutas raskeristlejaid “Norfolk” ja “Suffolk”, jtkata Saksa laevade jlgimist, suurtkilasu distantsile aga mitte minna. Admiral Holland aga vis hakata rehkendama, kuhu kurss vtta, et sakslasi kohata. Esialgne arvestus nitas, et “Hood” ja “Prince of Wales” viksid “Bismarckile” ja “Prinz Eugenile” suurtkitule distantsile saada 24. Mail kell 1.40. Admiral Holland otsustas, et lahingus asub ta nii “Hoodi” ja “Prince of Walesiga” tulistama “Bismarcki”, jttes “Prinz Eugeni” Wake-Walkeri rislejate hooleks. Nii oleks inglastel mlema Saksa laeva suhtes kahekordne suurtkitule lekaal.
Aga nagu ikka kipub juhtuma heade sjaplaanidega, ajas ka seekordse nurja juhus, igemini ige mitu juhust. Kigepealt kaotasid Wake-Walkeri ristlejad prast keskd Saksa laevad oma radarite ekraanidelt. Merel algas tihe lumesadu ja ilmselt jtkus sellset, et tolleagsete ebakindlate raadiolokaatorite td takistada. Admiral Holland aga arvas, et Saksa laevad on prdunud inglastest lahtirebimiseks tagasikursile, ja pras oma laevad seniselt loodekursilt (mis teda otse Saksa laevade peale oleks viinud) phjakursile. Kursimuutuse ajal nitas kell 0.17 uuel peval, 24. Mail.
Sitnud tund ja klmveerand phja poole, prdus admiral Holland kell 2.00 “Hoodi” ja “Prince of Walesiga” jrsult edelasse, Saksa laevade eelnevat mrgatud kursile. Kaasasolnud hvitajatel kskis admiral Holland aga jtkata situ phjakursil, sest seni poldud kadunud Saksa laevu avastatud.
Kell 2.47 sai ristleja “Suffolk” saksa laevad uuesti oma radari ekraanile. Selgus, et need ei olnud kurssi muutunud, vaid liikusid endiselt paraleelselt jpiiriga edelasse. Admiral Holland kskis tsta oma laevade kiiruse 28 slmele Saksa laevad osutusid Briti lahingulaevast ja lahinguristlejast eespool olevaiks ning liikusid peaaegu paralleelkursil, inglastest paarkmmend miili loode pool.
Kell 5.30 saadi admiral Hollandi laevadelt radarikontakt Saksa laevadega. Et sakslastele lhemale sita, pras Holland kolm minutit hiljem oma laevad 40 paremale. Ja juhtus nii, et selle kursinurga ja veel mne parduse tttu kadus inglaste esialgu planeeritud kahekordne suurtkitule lekaal olematusse. Vastaste lhenemisnurgad olid sellised, et Saksa laevad said inglasi tulistada kigist suurtkitornidest, inglased sakslasi aga vaid vritornidest. Ristlejad “Norfolk” ja “Suffolk” olid jnud liialt kaugele ega