Lahingulaev Bismarck
Информация - История
Другие материалы по предмету История
ot kandis ette, et on avastanud 20 30 laevast koosneva konvoi. Saksa eskaadris oli sel ajal testi 30 laeva, kuid paistab, et Briti lendurid ei hiilanud sjalaevade tpide tundmisega. Kell 10.42 lendasid kaks “Spitfireit” otse le Saksa lahingulaevade mastide.
Selleks ajaks oli ammu pevavalge, kuid madal pilvitus ja halb nhtavus. Ciliaxi laevade kohal tiirutas alatasa 16 Saksa hvituslennukit. Kuna nende lennuaeg oli piiratud, vaheldusid nad pidevalt ja htekokku oli operatsioonisks “Zerberus” eraldatud 250 hvituslennukit. ks lennuveohvitser asus lipulaeval “Scharnhorst” ning laevastiku ja lennuve vahel oli seekord loodud korralik koost.
Alles kella 11.30-ks judsid inglased oma hvituslendureilt saadud andmeid analsides jreldusele, et Dooveri vina lbivate laevade hulgas on ka lahingulaevad. Hakati valmistuma neile lgi andmiseks. Kella kaheteistkmne paiku aga lbisid Saksa laevad vina kige kitsama osa ja hakkasid Inglismaalt eemalduma.
Nd lpuks lks kima ka inglaste sjamasin. Kell 11.55 vljusid Doverist merele viis torpeedokaatrit. Pool tundi hiljem judsid nad Saksa laevadeni, kuid neil ei jtkunud surmaplgust, et eskortlaevade rivist lbi murda ja lahingulaevade lhedale juda. Kaugelt vljalastud torpeedodest ei tabanud aga kski madagi. Kell 12.25 saadeti merele veel kolm torpeedokaatrit. Need leidsid ettenhtud piirkonnas vaid Saksa eskortlaevu, lahingulaevu ja ristlejat aga mite. Halvenev ilm ja mootoririkked sundisid neid peagi oma otsinguid lpetama.
Kell 12.45 judsid Saksa laevadeni ka kuus vana kahetiivalist torpeedolennukit “Swordfish” kmne hvituslennuki saatel. Hvituslennukeid pidi rohkem tulema, kuid osa neist ei leidnud vaenlast merel les. Saksa laevade gedas tkketules viskasid “Swordfishid” oma torpeedod vette, kuid kski neist ei tabanud. Kik kuus Inglise torpeedolennuki lasksid sakslased alla.
Londonist 80 kilomeetrit kirde poole jvas Harwichis baseerus kuus I maailmasja ajal ehitatud hvitajat. Kell 11.56 said needki ksu merele minna. sna pea tossutasidki hvitajad “Cambell”, “Mackay”, “Vivacious”, “Walpole”, “Whitshed” ja “Worcester” kommodoor C. T. M. Pizey juhatusel ida suunas punkti, kus trimeeste arvestuste kohaselt pidid nad kohtuma Saksa laevadega. Hvitajal “Walpole” tuli mingi vigastuse tttu baasi tagasi prduma ja teekonda jtkasid viis laeva.
Samal ajal kui kommodoor Pizey hvitajad sakslasi llatama rhkisid, sitis “Scharnhorst” Ostendest phja pool kell 14.31 miinile. Nii suurele laevale ei thendanud ks miiniplahvatus veel midagi katastroofilist ja prast leki lokaloseerimist jtkas ta poole tunni prast teekonda. See aga thendas seda, et kui Briti hvitajate vaatlejad kell 15.43 Saksa laevu 4 miili pealt silmaga seletama hakkasid, leidsid nad ettearvutatud kohal suurtest laevadest ainult “Gneisenau” ja “Prinz Eugen” eest. “Campbell”, “Vivacious” ja “Worcester” lksid rndama lahingulaevu, “Mackay” ja “Whitshed” aga ristlejat. Sakslased avasid tkketule ja neili hvitajat saatsid oma torpeedod teele 3 kilomeetri pealt ning ei tabanud. Hvitaja “Worcester” ritas lhemale sita, kuid sai tabamuse 280-mm mrsuga ja suutis ainult imekombel baasi tagasi juda. lejnud hvitajad judsid tagasi vigastumatuina.
Peaaegu heaegselt Briti hvitajate torpeedornnakuga rnnati Saksa laevu ka hust. Kuid vljalennanud 242 pommilennukist leidsid vastase les vaid 39. Neist 15 tulistasid sakslased alla, aga ka lejnud 24 ei saavutanud htegi pommitabamust. Ja kui nad oleksidki saanud mne pommiga Saksa suurtele laevadele pihta, ega see sakslaste teekonda oluliselt ei oleks hirinud. Sest Inglise pommilennukeil olid seekord kaasas tavalised fugasspommid, mis oleksid lhkunud vaid laevade pealisehitisi, soomustekke lbimata. Soomus lbistavaid pomme ei olnud mtet kaasa vtta, sest neile soomuse purustamiseks vajaliku kiiruse saamiseks tuleb neid pomme visata krgelt, mis oli aga seekord madala pilvituse tttu vimatu.
Peale eelnimetatud 15 allatulistatud pommilennuki kaotasid inglased ka 17 pommitajad kaitsnud hvituslennukit.
Kella 15.30 ja 17.40 vahel rndasid Saksa laevu ka mitmes grupis kohalelennanud Briti merelennuve torpeedo- ja pommilennukid, kokku 30 lennumasinat. Ka need rnnakud lppesid tulutult, rndajad ise kaotasid kaks lennukit.
Peagi vttis saabuv pimedus Inglismaa rannikust jrjest enam eemalduvad Saksa laevad kaitsva hlva alla, varjates neid Briti lennukite eest. Kuid mitte miinide eest. Kell 19.55 sitis nd juba Hollandi ranniku lhistel liikuv “Gneisenau” miinile, kuid prast lhikest peatust jtkas 25-slmilise kiirusega teekonda.
Kell 21.34 sitis “Scharnhorst” teist korda miinile, saades nd juba tsisemalt viga. Laev neelas 1000 tonni vett ja ta vasakpoolne turbiin ji seisma. Kell 22.23 jtkas ta aeglaselt kigul teekonda.
13. veebruari varahommikul judis “Scharnhorst” Wilhelmshavenisse, “Gneisenau” ja “Prinz Eugen” aga Elbe suudmesse. Operatsioon “Zerberus” oli lppenud.
12. veebruari ebaedust raevunud inglased vandusid kttemaksu ja see nnestuski. l vastu 17. Veebruari sai Kielis dokki pandud “Gneisenau” pihta raske pommiga, mis tabas ta vriosa. Jrgnev tulekahju ja laskemoona plahvatus tekitasid “Gneisenaule” rasked purustusi. Esialgu ritati laeva remontida, kuid 1943. Aasta jaanuaris loobuti sellest. “Gneisenau” pukseeriti Gotenhafenise, kuhu jeti seisma. Suurtkid veti maha ja viidi Atlandi vallile kindlustusvndile Atlandi ookeani ja Inglise kanali rannikul, mis pidi takistama Inglise-Ameerika vgede sissetungi Euroopa mandrile.
“Scharnhorsti” hukkumine
1943. aasta julude eel liikus Norra merel ja Barentsi merel vastassuundades kaks konvoid. 20. detsembril vljus Inglismalt konvoi JW 55B, mis sitis Murmanskisse, 23.detsembril aga lks Murmanskist vastassuunas teele konvoi RA 55A . Esimesse kuulus 19 ja teise 22 transpordilaeva, vahetuks kaitseks oli mlemal konvoil kmme hvitajat, esimesel konvoil lisaks neile veel kolm traalerit.
18. detsembril oli Inglismaalt tulema hakkata konvoi katteks Murmanskist vljunud Inglise eskaader, mis oli sinna judnud kaks peva tagasi. Eskaadrisse kuulusid lahingulaev “Duke of York”, kergeristleja “Jamaica” ja neli hvitajat Home Fleeti lemjuhataja admiral Bruce Fraseri juhatusel. 23. detsembril vljus mlema konvoi katteks Murmanskist veel teinegi Inglise eskaader, kuhu kuulusid raskeristleja “Norfolk” ning kergeristleja “Belfast” ja “Sheffield” viitseadmirali R. L. Burnetti juhtimisel.
Murmanskisse mineva konvoi avastati Saksa luurelennuk 22. detsembril Fri saarte juures. Jrgmise peva hommikust hakkasid luurelennukid konvoid JW 55B pideva valve all hoidma. Saksa huluure ei mrganud aga ei lnde liikuvat konvoid ega Fraseri ja Burnetti eskaadrit. Arvestades seda, kskis admiral Fraser konvoist RA 55A neljal hvitajal minna le konvoisse JW 55B. Nrgendatud kaitsega konvoil RA 55A kskis ta sita lnde Karusaarest phja poolt, 14 hvitajani tugevdatud kaitsega konvoil JW 55B aga esialgu hoida kurssi kirdesse ja mduda Karusaarest luna poolt.
Esimese julupha, 25. detsembri pealelunal sai Alta fjordis asuv Saksa laevastikukoondis suuradmiral Dnitzilt ksu merele minna ja peagi Karusaare juurde judev konvoi JW 55B uputada. Kell 19.00 lksidki Alta fjordist merele lahingulaev “Scharnhorst” ja viis hvitajat kontradmiral Erich Bey ldjuhatamisel.
Meri oli tormine ja lisaks sellele tuleb arvestada, et jrgnevad sndmused hargnesid 72 phjalaiusest phja pool, kus sel ajal oli polaar. Ainult sdapeval, kui pike oli kmmekond kraadi horisondi taga, on seal umbes neli tundi videvikku.
26. detsembril kell 3.39 sai admiral Fraser Admiraliteedilt raadioteade, et “Scharnhorst” on tenoliselt merel. On vimalik, et Inglise raadioluure oli kinni pdnud kesk paiku admiral Bey saadetud teate Dnitzile, et vib-olla tuleb tormi tttu hvitajad tagasi saata ja konvoid rnnata ainult “Scharnhorstiga”.
Kell 8.40 hommikul saatis admiral Bey oma hvitajad lahkrivis “Scharnhorsti” ette, et konvoid avastada. Bey arvas, et on judnud juba konvoi kursile, ja “kammis” edelasuunda, samal ajal aga mdus konvoi paralleelkursil parempoolsest Saksa hvitajast 15 miili kauguselt.
Samal ajal kui Bey oma hvitajad laiali saatis, avastas “Scharnhorsti” Burn