Lahingulaev Bismarck
Информация - История
Другие материалы по предмету История
;iki nelja alustatud lahinguristlejat inertsist edasi, kuid lpetati siis 1918. Aastal kolme laeva edasiehitamine. Valmis sai vaid ks - ”Hood”, millele pandi esialgse projektiga vrreldes peale tiendavalt 5100 tonni soomust. 1920. Aastal laevastikule le antud ”Hood” oli oma 44600-tonnise veevljasurvega ning 263-meetrise pikkusega jrgneva 20 aasta jooksul maailma suurim sjalaev.
1922. aastal alustati Inglismaal kahe uue lahingulaeva ehitamist, mis said valmis 1927. Need ”Nelson” ja ”Rodney” olid Briti laevastikus ainukesed lahingulaevad, mis olid relvastatud 16-tolliste 406-mm suurtkkidega. Kik heksa peakaliibrisuurtkki paiknesid neil kolmes vritekil lhestikku asuvas soomustornis. Kuid nende laevade puuduseks oli nrk juseade vaid 45000-hobujulise vimsusega auruturbiinid andsid neile kiiruseks 23 slme. Tulevaste Saksa lahingulaevadega ei olnuks neist viduajajaid. Kuid arvestagem, et see oli aeg, kus inglased olid veel kindlad, et mingeid Saksa lahingulaevu ei saagi olema.
1937. aastal pandi Inglismaal kiilud maha viiele uuele lahingulaevale, mille nimedeks prast valmistamist said ”King Georg V”, ”Prince of Wales”, ”Duke of York”, ”Anson” ja ”Howe”. Millegiprast relvastati need muidu korralike kaitsekonstruktsioonidega laevad 356-mm suurtkkidega, viksematega kui kigil eelmainituil. Kik selle seeria lahingulaevad said valmis juba sja ajal, aastail 1940 1942.
Lennukkikandjaid oli Briti laevastikus II maailmasja algul seitse ”Ark Royal”, ”Argus”, ”Courageous”, ”Eagle”, ”Furious”, ”Glorious” ja ”Hermes”. Neist ainult ks ”Ark Royal” oli uus, 1938. Aastal valmis saanud laev, lejnuist oli noorim 1924. Aastal valminud ”Hermes”, mis oli htlasi esimene spetsiaalselt lennukikandjaks ehitatud laev Briti laevastikus. lejnud viis laeva olid I maailmasja aegsed mberehitatud laevad. Sja algul oli ehitamisel veel neli lennikikandjat ”Illustrious”, ”Formidable”, ”Victorious” ja ”Indomitable”. Neist kahe esimese korpused olid juba vette lastud.
Ristlejaid oli Briti laevastikus I maailmasja lpul tohutu arv 114. Kahe sja vahel le saja neist lammutati, muudetati abilaevadeks vi ujuvkasarmuiks. II maailmasjast vttis osa vaid kmmekond I maailmasja lpuaastail ehitatud kergeristlejat.
II maailmastta astus Inglismaa 64 ristlejaga. Neist 17 oild raskeristlejad, mis jagunesid kolme tpi. Kaks otse prast I maailmasda ehitatud laeva ”Frobisher” ja ”Hawkins” olid relvastatud vanamoeliste kaitsekilpidega varustatud 191-mm suurtkkidega, mis asusid igaks omaette prdalusel. Alates 1928. Aastast hakkas Briti laevastikku judma 203-mm suurtkkidega relvastatud ristlejaid, mille suurtkid olid paarikaupa soomustornides. Kaks ristlejat ”Exeter” ja ”York” olid relvastatud kuue 203-mm suurtkidega, kolmteist ”Country”-klassi ristlejat aga kaheksa samakaliibrilisega. Muide ”Country”-nimelist ristlejat ei olnud tegelikult olemas, see sna thendab inglise keeles krahvkonda ja sellesse klassi kuulus kmme Inglismaa krahvkondade nimelist ristlejat: ”Kent”, ”Norfolk”, ”Suffolk” , ”Berwick” jne.
Kergeristlejaid oli II maailmasja alguseks Briti laevastikus 47. Neist 25 olid vanamoelised, aastail 1917 1926 ehitatud laevad, mis olid relvastatud ksikult asetsevate, kaitsekilpidega varustatud 102-, 127- vi 152-mm suurtkkidega. 22 laeva olid aga moodsad, soomustornides asuvate 152-mm suurtkkidega relvastatud ristlejad, mis hakkaid laevastikku ilmuma alates 1933. Aastast.
Inglismaa laevastik koosnes mitmeist laevastikukoondistest, mis paiknesid le kogu maailma. Suurim laevastikukoondis oli Inglismaa koduvetes baeeruv Home Fleet, mida juhatas admiral Charles M. Forbes.
Saksa lahingulaevade ookeaniretked
22. jaanuaril 1941 lksid Kielilst merele Saksa lahingulaevad ”Gneisenau” merekapten Faini juhatusel ja ”Scharnhorst” merekapten Hoffmani komando all. Lahingulaevade paari ldjuht oli seekord viitseadmiral Gnter Lljens. Algas operatsioon ”Berlin” ”Gneisenau” ja ”Scharnhorsti” kahekuuline retk mda Atlandi ookeani Briti saari varustavate laevade hvitamiseks.
Phjamerele judnud, sideti esialgu piki Norra rannikut phja poole, seejrel aga prduti jrsult edelase, et piki Islandi lunarnnikut Grnimaa vetese juda. Kuid Islandi lunatipu lhedal satuti Briti valveristlejale ”Naiad” ja prduti tagasi. Muidugi ei olnud 133-mm suurtkkidega relvastatud kergeristleja mingiks takistuseks 280-mm suurtkkidega relvastatud lahingulaevadele, asi oli muus sakslased tahtsid avaookeanile juda mrkamatult. Sakslased avastasid Briti valveristleja raadiolokaatoriga ja lootsid, et see neid veel mrganud ei ole. ”Naiadilt” aga mrgati tulijaid siiski ja teatati sellest oma laevastikujuhatusele. Inglise laevastik alustaski ettevalmistusi Saksa lahingulaevade jahtimiseks, kuid kuna ”Naiad” kaotas mrgatud laevad silmist, lpetati selleks korraks ka jahiettevalmistused.
”Gneisenau” ja ”Scharnhorst” aga sitsid sel ajal tuhantkond kilomeetrit tuldud teed tagasi ja judnud Norra mere keskele, prdusid phjakursile.
Greenwichi merediaani lhedal sideti le phja polaarjoone ja Jan Mayeni saart lnde jttes liiguti Jmerele, kuni jpirini umbes 74 phjalaiusel. Sealt edasi liiguti piki jpiri lnde, seejrel aga piki Grnimaa rannikut edelase.
5. veebruaril juti Grnimaa lnatipu juurde, kust prduti kagusse ja juti kolm peva hiljem Kanada Inglilsma laevateele. Ja seal nis, et tuligi vastu teline saak Halifaxist vljunud konvoi HX 106. ”Gneisenau” ja ”Scharnhorst” lahknesid, et rnnata konvoid nii phjast kui lunast. Kuid siis jrsku selgus, et konvoiga on kaasas vana, 1 maailmasja aegne lahingulaev ”Remilles”. Admiral Ltjens oli aga Saksa laevastiku juhatajalt admiral Raederilt saanud kategootilise instruktsiooni, et 381-mm suurtkkidega relvastatud lahingulaevade ja lahinguristlejatega ei tohi ta mingil juhul lahingusse astuda. Ja nii tulgi konvoi HX 106 rahule jtta.
Admiral Ltjens vttis oma terashiiglastega nd kursi loodesse ja judnud uuesti Grnimaa lunatipu juurde, vttis tanklaevadelt kttust. Seejarel stis ta lunase ja prdus uuesti Kanada Inglisma laevateele. 22. veebruari hommikul kohatigi seal kolme kaubalaeva ja kahte tanklaeva, mis liikusid ilma sjalaevade saateta. Loomulikult lasti kik laevad phja.
Prast seda likusid ”Gneisenau” ja ”Scharnhorst” edasi lunasse, vtsid 27.-28. veebruaril vastusitnud tanklaevadelt veel kord ktust ja prdusid nd Aafrika, tpsemalt Mauretaania rannikule. Seal kohatigi uut konvoid, kuid sellel oli kaitseks kaasas Briti lahingulaev ”Malaya”.
Admiral Ltjens pras oma laevad loodesse. 9. mrtsil kohati ksikut Kreeka kaubalaeva “Marathon” ja lhemal asuv “Scharnhorst” laskis selle phja.
Paar peva hiljem vtsid Saksa lahingulaevad kursi kige tihedam liiklusega Euroopa Ameerika laevateele. Ja seal satugi tsiselt suurele saagile 15. ja 16. mrtsil uputati kokku 16 laeva, mis olid oma konvoidest maha jnud ja nd ksikult ja grupikaupa sakslaste suurtkitorule ette tossutasid. Korraks nhti kaugelt ka Briti lahingulaeva “Rodney”, kuid selle 16-tollise suurtkkidele ette muidugi ei tikutud. “Rodney” 23-slmiline maksimaalkiirus aga ei lasknnud sel meldagi 31-slmelist kiirust arendavate Saksa lahingulaevade jlitamisele.
17. mrtsil sai admiral Ltjens ksu reid katkestada. Seda ta tegigi ja sitis 22. mrtsil sisse Prantsuse sadamasse Bresti. Kahekuulise reidi tulemused oli “Gneisenau” ja “Scharnhorst” uputanud 22 laeva kogutonnaziga 116000 brt. Vhe sellest, neil nnestus segi ajada Kanadast Inglismaale siirduvate konvoide graafik, mis tekitas Inglise majanduse tsiseid hireid.
”Hoodi” ja ”Bismarcki” hukkumine.
Samal ajal kui “Gneisenau” ja “Scharnhorst” mda Atlandit tiirutasid, tienes Saksa laevastik uue lahingulaevaga. See oli “Bismackiga” sama tpi “Tirpitz”, mis sai lahingukorda 25. veebruaril 1941. Seega oli nd Saksa laevastikul neli moodsat lahingulaeva ja Saksa laevastiku juhatusel tekkis kange tahtmine teha ks tsine reid, kus enam ei pruugiks Briti lahingulaevade ja lahinguristlejate jme