STRESS (Стресс)
Реферат - Психология
Другие рефераты по предмету Психология
SISEKAITSEAKADEEMIA
PSHHOLOOGIA PPETOOL
STRESS
Kursuset
Juhendaja:
T. Ruubel
Tallinn 2000
SISUKORD
SISUKORD2
Sissejuhatus3
1.Elustress4
1.1.Stressi tekkephjused4
1.1.1.Tstress5
1.1.2.Organisatsiooni stressitegurid5
1.1.3.Tstressi vltimise meetodid6
1.1.4.T hved8
1.1.5.Isiklikus elus toimuvad muutused9
1.2.Stressipinge11
2.Stress ja sugu13
3.Vitlus stressi vastu16
3.1.Mismoodi inimese organism reageerib stressile16
3.2. Relaksatsioon17
3.3. Rahustav hingamine18
3.4. Lihasrelaksatsioon19
3.5. Mtlus21
3.6. Kuidas vaimset puhkust vtta?22
3.7. Aroomid stressi vastu22
3.8.Muud meetodid lgastumiseks23
KOKKUVTE24
KASUTATUD KIRJANDUS25
Sissejuhatus
Kesolevas kursusets pan analsida stressi, stressi tekkephjused, stressi mju inimese organismile ja samuti uurida, kuidas videlda stressiga ning stressi proflaktika meetodeid.
Stress on tavakeeles rritav nrvipinge, mis pikema aja jooksul mjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud krgendatud nudmistele, valmisolek tekkinud ohu ning lekoormuse tingimustes tegutsemiseks. Sna “stress” thendab, tlkides inglise keelest, “surve, pinge, rhumine”. Ensklopeediline snastik annab jrgmist stressi tlgendust: stress on organismi pingeseisund kaitsereaktsioonina negatiivsete mjurite vastu (Erelt 1999). Kuid esimesena andis stressi tlgenduse kanada fsioloog Hans Selje. Tema seletuse jrgi stress on kik, mis phjustab kiire organismi vananemist ning tekitab haigusi.
Stressoriks vib saada mistahes nhtus, mis nuab organismilt kohanemist. Tpilised stressorid on pshiline pinge, raske kehaline pingutus ja trauma. Organismi kohanemisviisi stressorile nimetatakse stressireaktsiooniks.
Iga inimese elus esineb stressi, sest kikides inimese elu- ja tegevusvaldkondades on olemas stressi impulsid. Stressisituatsioonid tekivad nii kodus kui ka tl. Juhtimisteooria seisukohalt pakuvad meie jaoks suuremat huvi organiseerimise probleemid, mis tekitavad stressi tkohtadel.
Peale stressi tekke ldiste phjuste analsitakse t esimeses osas organisatsiooni stressitegureid. Teises osas ksitletakse lepingetest vabanemise vimalusi ning seda, kuidas mtelda ja toimida, et stressi vltida. Kolmas osa sisaldab stressi proflaktika meetodite kirjeldust, mille hulka kuuluvad pevakorra mberkorraldamine stressivastaseks ja pshholoogiline esmaabi kriisiolukorras.
- Elustress
Stress on harilik ja tihti esinev nhtus. Kik meist aeg-ajalt saavad seda tunda, niteks, kas nsa tundena khus ennast uutele klassikaaslastele tutvustades vi krgenenud rrituvusena ning unetusena eksamisessiooni ajal. Stress on vltimatu ja selle madal tase kahjutu. Nimelt liigstress tekitab probleemi indiviidide ja organisatsioonide jaoks. Stress on inimolevuse lahutamatu osa. Tuleb ppida vahet tegema lubatava stressi taseme ja liigstressi vahel. Nullstress on vimatu.
Meie ksitleme selles ts leliigset pshholoogilist vi fsioloogilist pinget. Uurimused nitavad, et fsioloogilised stressitunnused on maohaavandid, migreen, hpertoonia, hingeldustbi ja sdamehaigused. Pshholoogilised tunnused on litundlikkus, revus, depressioon, isutus, unetus ning langenud huvi intiimelu ja suhtlemise vastu jt.
leliigne stress lheb ettevttele kalliks maksma indiviidi efektiivsuse ja heaolu languse tttu. Paljud ttajate probleemid, mis kajastuvad nii palga suuruses ja t tagajrgedes, kui ka tervises ja ttajate heaolus, phinevad pshholoogilisel stessil. Stress suurendab otseselt ja kaudselt ettevtte kulusid eesmrgi saavutamisel ning vhendab ttajate elukvaliteeti.
- Stressi tekkephjused
Stress vib olla phjustatud teguritest, mis on seotud kas ettevtte tga ja tegevusega vi inimese isikliku elu sndmustega.
Osa stressi tekkephjusi, nagu krge tpinge vi jhker kohtlemine, on kigile teada, ent mndagi nendest, niteks krsitustbe, masendustunnet, enesesisendust, nrivat kadedustunnet vi pettumist lhisuhetes, ei osata alati nrvipinge tusu phjustajaks lugeda. Organismi vastusreaktsioon hele vi teisele stressorile oleneb suuresti sellest, kuidas me hindame situatsiooni raskust ning sellega toimetuleku vimalusi. Ootamatu, ohtlik ja vljapsmatuna niv olukord suurendab stressi.
- Tstress
Mdukas nrvipinge on tl mitte ksnes vltimatu, vaid koguni soovitav see sunnib end mobiliseerima, vimed mngu panema. Ametikoht, millega pidevalt kaasneb pshiline alakoormus, ei paku enamikule tervetele ja tkatele inimestele erilist pinget.
Paljud selliste levinud kutsealade esindajaist nagu niteks petajad, autojuhid, raamatupidajad vi mjad on valmis kinnitama, et nende t on tis nrvipinget. See ei thenda aga mitte alati krgenenud stressi vastaval talal.
Kroonilise ajapuuduse ja suure tpinge tunne on miski, mida paljud inimesed ise endale alateadlikult sisendavad nii selleks, et thtsate asjadega hivatud isikuna teiste silmis tunnustust vita, kui ka selleks, et arvatud lekoormuse olukorras endale ise vhem kohustusi vtta.
Kiire tempo, krge vastutus vi suur tkoormus tekitavad stressi seda enam, mida rohkem nendega kaasneb jrgmisi subjektiivseid asjaolusid: t ei paku huvi, selle tegemiseks puudub kutsumus, suhted juhi vi kolleegidega on halvad, tkohal valitseb korralagedus, firmas esineb kegalmise meeleolusid jne.
- Organisatsiooni stressitegurid
Ksitleme neid tegurid, mis toimuvad organisatsiooni sees ja tekitavad stressi.
- lekoormus vi vike alakoormus. Niteks, ttajale antakse liiga palju lesandeid vi nutakse tulemuste liiga nrget taset teatud aja jooksul. Sellel juhul tavaliselt tekibki frustratsioon ja lootusetuse tunne. Kuid ka alakoormus vib esile kutsuda samasuguseid tundeid. Ttaja, kellel ei ole tema oskustele ja vimetele vastavat td, tunneb frustratsiooni, rahutust oma vrtuse suhtes ning oma koha suhtes organisatsiooni sotsiaalses struktuuris ja tunneb ennast alahinnatuna.
- Rollide konflikt. Rollide konflikt tekib siis, kui ttajale esitatakse vasturkivad nudeid, kui on mitu juhti. Rollide konflikt vib tekkida ka mitteformaalse rhma normide ja formaalse organisatsiooni nudmiste erinevuste tulemusena. Selles situatsioonis indiviid vib tunda pinget ja rahutust, sest ta tahab hest kljest kohaneda kollektiiviga ning teisest kljest kinni pidada juhtkonna nuetest.
- Segased rolliootused. Segased rolliootused tekivad siis, kui ttajale pole selge, mida talt oodatakse ja nutakse. Rollide konfliktist erinevalt nuded ei ole vasturkivad, aga samal ajal need on piklevad ja ebamrased. Ttajatel peab olema kindel ettekujutus juhtkonna ootustest.
- Ebahuvitav t. Uurimused on nidanud, et indiviididel, kellel on huvitav t, tekib harvem ngistust ja nad haigestuvad vhem, kui need, kelle t ei ole huvitav. Kuid vaatenurgad mistele “huvitav t” kigil on erinevad: see, mis paistab huvitavana hele, ei thenda seda, et teisele see kindlasti pakub huvi.
- Muud tegurid. Leidub tuhandeid tkohti, kus stressi ja rahulolematust lisavad sellisedki tegurid nagu mra, vilets valgustus, liiga madal