STRESS (Стресс)
Реферат - Психология
Другие рефераты по предмету Психология
idas suudavad neile ootustele vastata.
Meeste ja naiste taktikad stressi tekitanud probleemide lahendamisel on erinevad. Naised ksivad sagedamini nu, keskenduvad positiivsele ning hakkavad samm-sammult ja ettevaatlikult katsetades asja parandama. Mehed pavad ise toime tulla ja hoiavad asja enda teada, kuni kik on omaette lbi meldud ning olukorra muutmise vimalused lbi kaalutud. Kui mees midagi muuta otsustab, siis tahab ta teha kike korraga. Selline otsus vib suurendada pinget ja viia purustava kitumiseni. Niisugust kitumist toidab mtteviis: mees ei tohi oma nrkusi nidata ning ta otsused peavad olema kindlad ja kigutamatud.
Kui probleem ei nnestu lahendada, siis vib abi olla suhtumise muutmisest. Naistele on omane anda probleemile teine thendus, eitada selle olulisust vi lihtsalt fantaseerida (“kll kunagi midagi iseenesest muutub”).
Mehed kipuvad otsima sdlast ning pavad teda karistada. Nii mnigi kord vib “sdlaseks” osutuda mitte probleemi tegelik phjustaja, vaid nrgem kolleeg vi pereliige. Ohtlikuks muutub olukord mehe tvimele, enesehinnangule ja vaimsele tervisele siis, kui sdlaseks hakatakse pidama ennast.
Naisi saab mehe stressi leevendada, kui aitab tal probleeme selgeks rkida, skoormat hajutada ning lahendusele judmise ksikasju kavandada ( Elenurm 2000: 40-42).
- Vitlus stressi vastu
Tekib ksimus, kuidas inimese organism paneb stressile vastu ning juhib seda?
Ksitleme organismi vimalikud reaktsioonid stressile ning stressi alandamise phiviise:
- relaksatsioon;
- keskendumine;
- hingamise autoreguleerimine.
- Mismoodi inimese organism reageerib stressile
Mis on inimese organismi vimalikud reaktsioonid stressile?
- Stressi reaktsioon.
Ebasoodsad tegurid (stressorid) kutsuvad esile stressi. Inimene katsub teadvuslikult vi teadvustamatult kohaneda uue situatsiooniga. Sellele jrgneb tasandamine ehk adapteerimine. Inimene kas leiab tasakaalu kujunenud situatsioonis ning stress ei tekita mingeid tagajrgi vi ei kohane sellega, see on nn MAL-adapteerimine (halb adapteerimine). Selle tagajrjel vivad tekkida erisugused pshilised vi fsilised hlved, stress kas kestab kllaltki kaua vi tekib tihti.
- Pasiivsus.
See ilmneb inimesel, kelle adapteerimise reserv on kasin ning organism ei suuda stressile vastu panna. Tekib abituse, lootusetuse ja depressiooni seisund. Aga selline stressi reaktsioon vib olla ajutine.
Kaks lejnud reageerimisviisi on aktiivsed ja allutatud inimese tahele.
- Aktiivne kaitse stressi vastu.
Inimene vahetab tegevusala ja leiab les midagi otstarbekamat ja sobivamat vaimutasakaalu saavutamiseks, mis soodustab tervise seisundi paranemist (sport, muusika, aia kujundamine, joonistamine jne).
- Aktiivne relaksatsioon, mis suurendab organismi loomulikku adapteerimist nii pshilist kui ka fsilist. See reaktsioon on mjuvam.
Normaalsetes tingimustes stressi vastuseks inimesel tekib revus, norutunne, mis on automaatne ettevalmistus aktiivseks tegevuseks kas rndavaks vi kaitsvaks kitumiseks. Niisugune ettevalmistus teostub organismis alati, sltumata sellest, milline stressireaktsioon tuleb isegi siis, kui ei toimu mingit fsilist toimingut. Automaatse reaktsiooni impulss vib olla potentsiaalselt ohtlik ja viib organismi valmisoleku seisundisse. Sdamelgid sagenevad, tuseb vererhk, lihased on pingul. Sltumata sellest kas oht on tsine (elule hvardus, fsiline vgivald) vi mitte (solvang) organismis tekib revus ja selle vastuseks vastupanekuks valmisolek.
3.2. Relaksatsioon
revuse automaatne reaktsioon seisneb kolmest jrjestikusest faasist (vastavalt H. Selje teooriale) (Popova jt.1994:288):
- impulss
- stress
- kohanemine
Teiste snadega, kui tekib stress, siis stressiseisund hakkab varsti alanema inimene nii vi teisiti rahuneb. Kui kohanemist rikutakse (vi ldse puudub), siis on vimalik mnede pshhosomaatiliste haiguste vi hirete tekkimine.
Jrelikult, kui inimene tahab suunata oma jupingutusi tervise silitamise peale, siis ta peab teadlikult vastama stressi impulssile relaksatsiooniga. Aktiivse kaitse abil on inimene suuteline sekkuma igahte kolmest stressi faasist. Sellega ta vib segada stressi impulssi mju, peatada seda vi (kui stressi situatsioon ei ole tekkinud) nrgendada stressi vltides sellega pshhosomaatilisi hireid organismis.
Aktiviseerdes nrvissteemi talitlust, relaksatsioon reguleerib meeleolu ja pshilist erutuse taset, vimaldab nrgendada vi alandada stressist phjustatud pshilist vi lihaspinget.
Relaksatsioon on meetod, mille abil vib osaliselt vi tiesti lahti saada fsilisest vi pshilisest pingest. Relaksatsioon on vga kasulik meetod, kuna omandada seda sna kerge selle jaoks ei ole vaja spetsiaalset haridust ega loodusannet. Kuigi on olemas ks vltimatu tingimus motiveering, s.t. igahel tuleb teada, milleks ta tahab omandada relaksatsiooni.
Tnapeval kasutatakse sadu erinevaid lgastustehnikaid. Niteks jooga jt. ida enesearenduse ssteemid pakuvad rea thusaid keha ja vaimu ldvestamise vtteid. Mned meetodid, nagu niteks hiina tervistav vimlemine ja vitlustehnika taj chi nuavad pikaajalist harjutamist. On aga neidki, mida vib pingeolukorras kohe proovida.
3.3. Rahustav hingamine
Pingeseisundis muutub hingamine pinnapealseks ja kiireks. Lgastunud inimene seevastu hingab aeglaselt ja sgavalt: kopsudes kulgev hk nib diafragmat ehk vahelihast masseerivat. Khu- ehk diafragmahingamine parandab organismi talitlust ning aitab koosklastada keha, meelte ja vaimu toimimist. Khuhingamise thtis osa meelte rahustamisel ning revuse krvaldamisel on aastasadu teada joogidele (Elenurm jt.1997:114).
Tegelikult ei hinga enamus meist korralikult, olgu pinges vi mitte. Ebaige hingamine jtab meid ilma keha puhastavast ning energiat tootvast hapnikust. Soovitatakse leida sobiv koht lebamiseks. Asetada ked khule ribide alla ning alustage aeglast ja sgavat hingamist. Hingamist vib harjutada ka psti seistes. Sellisel juhul jlgida, et teie jalalabad asuksid paralleelselt, ksi asetatakse khule. Kui hingatakse igesti, tuntakse khupiirkonna laienemist enne, kui rindkere hakkab kerkima. Hingamist tuleks harjutada 5-10 minutit korraga. See aitab parandada hingamist ka muul ajal ja lhendab ooteaega, kasvi tlt tulles toidupoe pikkades kassajrjekordades seistes vi histransporti oodates (DELFI 2000).
3.4. Lihasrelaksatsioon
Jrgnevalt on kirjeldatud ameerika arsti E. Jacobsoni poolt pakutud 20 phiharjutust, mille puhul iga lihastegrupi 15-20 sekundi pikkusele lgatamisele eelneb 7-10 sekundi pikkune pingutamine.
Sellist tpi relaksatsioon aitab leevendada lihaspingeid lgades, kaelas, silmade mbruses, kergendab uinumist ning on abiks pingepeavaludest vabanemisel. Lihaste pingutamine lgastamine ning kehale keskendumine suunab thelepanu piinavatelt mtetelt kehale ja vimaldab nnda vaimul puhata ning lekuumenema kippuvaid meeli jahutada.
Soovitatav on praktiseerida umbes 20 minutit pevas, thja khuga ning vaikses hkkonnas. Lihasrelaksatsiooni ajal peaks keha olema vimalikult vaba: kingad viks jalast vtta ning pigistavad vd ja rihmad valla psta.
Esmalt veendu, et isud mugavalt. Prast iga lihastegrupi pingutustlgastamist jta 15-20 sekundi pikkune paus, enne kui asud jrgmist lihastegruppi pingutama. Naudi seda tunnet, mis kehas tekib, kui tunnetad pingutamise ja lgastamise erinevust, ltvumise vabastavat toimet. Kui mni lihastegrupp tundub eriti pingul olevat, siis ldvesta seda 2-3 korda jrjest ning jta seejuures iga pingutuse-lgastuse tskli vahele 20 sekundit.
- Alustuseks tee 3 sgavat hingetmmet ning hinga aeglaselt ja pikalt vlja. Tunneta, kuidas keha vljahingamise ajal pingetest vabaneb.
- Pigista rusikad kvasti kokku. Hoia neid nnda 7-10 sekundit ning ldvesta siis 15-20 sekundi jooksul. Jta umbes sama pikk ajavahe ka enne iga jrgmise lihastegrupi pingutamist.
- Pinguta biitsepseid, nagu demonstreeriksid oma ksivarte muskleid. Tee seda 7-10 sekundit ja lgastu siis 15-20 sekundit.
- Pinguta ksivarte siseklje lihaseid, sirutades ked ette. Hoia ...ldvesta.
- P