Geum.ru

STRESS (Стресс)

Реферат - Психология

Другие рефераты по предмету Психология

vi krge temperatuur, niiskus, vibratsioon, tolm ja haisud, inetud kledad truumid, aegunud tvahendid ja masinad kik see, mida traditsiooniliselt fsioloogilisteks ttingimusteks on peetud.

Suure tkoormuse krval tekitavad stressi ka rahulolematus t sisu, oma positsiooni ja rolliga.

 

  1. Tstressi vltimise meetodid

 

Inimestele, kes kannatavad lemrase tstressi all, soovitatakse rakendada jrgmiseid meetodeid.

  1. Ttage vlja prioriteeti ssteem oma ts. Hinnake oma td jrgmisel viisil: “pean tnaseks tegema”, “teha hiljem, sellel ndalal” ja “teha, kui on aega”.
  2. ppige tlema “ei”, kui te juate piirini, kus ei suuda enam vtta td juurde. Seletage oma lemusele, et te saate aru lesande thtsusest. Seejrel kirjeldage konkreetsed prioriteetsed td, mille kallal te praegu ttate. Kui ta jb oma arvamuse juurde, ksige, mis td te peate edasi lkkama uue t lpuleviimiseks.
  3. Suhelge oma lemisega eriti efektiivselt ja usaldusvrselt. Pdke aru saada tema probleemidest ja aidake tal aru saada teie omadest. petage oma juhti lugu pidama teie prioriteetidest, teie tkoormusest ning andma phjendatud lesanded.
  4. rge nustuge oma juhiga, kui ta hakkab andma vasturkivaid nudeid (rollide konflikt). Seletage talle, et niisugused nuded tmbavad teid erinevatesse suundadesse. Paluge korraldada nupidamist kigi asjaosalistega, et vlja selgitada probleem. rge vtke sdistavat agressiivset seisukohta; lihtsalt seletage, missugused konkreetselt probleemid loovad vasturkivaid nudeid teie jaoks.
  5. Andke teada juhile vi kaasttajale, kui te tunnete, et teie lesannete ootused vi hindamise standardid ei ole selged (segased rolliootused). elge neile, et te kahtlete konkreetsetes ksimustes, mis on seotud lesandega ja tahate nu pidada neis ksimustes.
  6. Arutage igavusetunnet vi huvi puudumist t vastu oma juhiga. Aga pidage meeles, et ei tohi muutuda kaeblevaks. Seletage, et teie eeldate td, mis nuab phendamist ja tahaksite saada vimalust vtta osa teistest tvaldkondadest.
  7. Igapev leidke aega puhkepausideks ja relaksatsiooniks.

Teised tegurid, mis on seotud stressi teke vhendamisega, on tervislik toitumine, enese vormis hoidmine kehaliste harjutuste abil, ning ldtasakaalu saavutamine elus.

Juhtidele soovitatakse krge tviljakuse ning madala stressi taseme saavutamiseks:

  1. Hinnake teie ttajate vajadusi ja kalduvusi ning pdke mrata vastav t maht ja tp nende jaoks. Kui nad nitavad hid tagajrgi selle lesande titmisel, tstke tkoormust ttajate nusolekul. Sobivatel juhtudel delegeerige volitused ja vastutus alluvatele.
  2. Lubage oma ttajatel loobuda mne lesande titmisest, kui nendel on olemas mjuvad phjused. Kui on vga vajalik, et nad tidaksid seda lesannet, seletage, miks seda on vaja, ning seadke prioriteedid jrjekorda nende ts, et anda vajalikku aega ja lisaressurse lesande titmiseks.
  3. Mrake tpsemalt konkreetsete volituste, vastutuste ja tootmisootuste tsoonid. Kasutage kahepoolset kommunikatsiooni ja alluvate informeerimist (tagasisidet).
  4. Kasutage liidri stiili, mis vastab antud situatsiooni nuetele.
  5. Kindlustage vastav hvitus efektiivse t eest. Tpinge lbielamine kahjutoova stressina ja tst saadav rahulolu vi rahulolematus olenevad paljuski sellest, kui hea palgaga jupingutusi korvatakse.
  6. Olge eeskujuks oma alluvate jaoks, arendades vimeid ning arutades koos nendega keerulisi ksimusi (Popova jt. 1994: 252-256).

 

  1. T hved

 

Tst hoidumine ja iga hinna eest oma koormuse vhendamine ei ole kuigi tark tegu. Toimekas tegutsemine ja oma t tulemustest rahulduse saamine on hevrra olulised nii hea enesetunde hoidmiseks kui toonuse tstmiseks. Jrgnevalt on loetletud mned ratsionaalselt korraldatud ning energiliselt ja keskendumisega tehtud t kasutegurid.

  • T vimaldab luua kontakte teiste inimestega ning tunda rahuldust heskoos millegi tegemisest, eesmrgi saavutamisest.
  • T sunnib avardama silmaringi, ppima pidevalt midagi juurde.
  • Tl vib leida smpaatse inimese, kellega on meeldiv ka vaba aega koos veeta.
  • Koost teiste inimestega sunnib letama oma vaateviisi piiratust, arvestama ka teiste kogemusi.
  • T kigus vib ise teistele midagi petades tunda end targa ja vajalikuna.
  • T vimaldab enamasti paremini tegeliku eluga kursis olla kui puhkus.
  • Tl vib leida usaldusvrse inimese, kellega saab ka oma isiklikke probleeme arutada.
  • Hingelise kriisi olukorras aitab t mtted iseendalt ja oma muredelt eemale viia.
  • Iga nudlikum tkoht esitab teatud vljakutse taiplikusele ja nuab loovust.
  • Tl kimise rtm aitab vaimselt ja kehaliselt vormis psida.
  • T tagab hea enesetunde hoidmiseks tarviliku tunnustuse ja lugupidamise (Elenurm jt. 1997:25).

 

  1. Isiklikus elus toimuvad muutused

 

Igasugune muudatus elus nuab kohanemist: olgu see siis tkoha vi riigikorra vahetus, lapse kooliminek, reis vi isegi phad. Rahulolematus ja pinge on sel puhul sna tavalised nhtused. Inimest vivad hirida nii elu rutiin ja ksluisus kui ka sagedased vi jrsud elulised muutused. Tundub, et htaegu inimene januneb muutuste jrele ja samas kardab neid. Miks? Iga muutus rikub vljakujunenud t- ja elurtmi ning sunnib muutma inimese harjumusi kitumises ja mtlemises.

Olulised muutused elus on seotud krgenenud emotsionaalse stressiga. Stress, see iseralik pingeseisund, mis energiavarude koondamisega paratamatult kaasneb, aitab aga toimuvate muutustega kohaneda: probleeme lahendama asuda, hingevaluga toime tulla ning mtteviisi ja toimimise muutumist ette valmistada.

Kui me uuesti vaatame lbi elusituatsiooni ja sndmuste loetelu, mis vivad esile kutsuda stressi, siis neme, et mned nendest on positiivsed ning avaldavad soodus mju meie elu peale (pulm, isiklik edu, lapse snnitamine, edukalt tehtud eksamid). Peale seda, elu jooksul me kogeme ka teised positiivsed tunded, nt rm (kooli, likooli lpetamine, sugulaste vi sprade kokkutulek, lemmik vistkonna vit), armastus, loomingutus jne. Stressipinge tekitavad nii positiivsed kui ka negatiivsed situatsioonid. Selleks, et kuidagi vahet teha stressiallikate vahel, positiivsed said nimetuse eustress, negatiivsed distress.

Pshholoogid on pakkunud hulga skaalasid, mille abil on vimalik hinnata he vi teise sndmuse poolt tekitatud stressi suurust. Niteks 1967.a. T. Holmesi ja R. Rahe poolt koostatud isikliku elu muutuste skaala jrgi oli tolleaegse Inglismaa elanike jaoks kige suuremaks stressoriks lhedase inimese surm, nrgimaks juluphad.

Kuidas nii meeldiv aeg nagu julud vib stressi tekitada? hele muudab phad nukraks ksiolek. Teisele toovad julud kaasa hulga sekeldusi (piduroogade valmistamine, majapidamise korrastamine jne.). Kolmas ei suuda kuidagi otsustada, kellele millist kingitust teha, neljas ootab phadelt midagi teliselt erilist ning on pettunud, kui nende ktte judes mitte midagi ei toimugi (Elenurm jt.1997:44).

Kui mingile ajaligule kuhjub liialt palju ulatuslikku kohanemist nudvaid muutusi, vib stress letada taluvuse piiri ja ohustada tervist. Seeprast, kui vimalik ks muutus korraga!

Suured muutused toovad endaga paratamatult kaasa ebakindluse, teadmatuse ja hirmu. Ajal, mil vanad harjumused ei aita enam toime tulla, muututakse nii heale kui kurjale vastuvtlikumaks, vaimustutakse vi vihastutakse kergemini, vidakse uisapisa otsustada ja endalegi ootamatult toimida. Suurte muutuste ajal on seeprast tark elada ks pev korraga ja kaalukate otsuste langetamine vimaluse korral edasi lkata. Samas sunnib turvatunde ja enesekindluse puudumine kiiresti otsustama. Segipaisatuse ja teadmatuse tunne kaovad sedamda, kuidas uued kitumis- ja tegutsemisviisid juurduvad. Elu suurte muudatuste aegu annavad tuge kindlad tekspidamised, usaldusvrsed phimtted, harjunud tviisid, keskendumine konkreetsele ja lihtsale praktilisele tegevusele. Niteks suure mure vi leina ko