Geum.ru

STRESS (Стресс)

Реферат - Психология

Другие рефераты по предмету Психология

inguta otsaesise lihaseid, tstes kulmud nii krgele, kui saad. Hoia...ldvesta. Kujutle, et su otsaesine muutub lgastudes jahedaks, pea selgeks.

  • Ava suu nii prani, kui suudad. Lase huuled seejuures ldvaks ning pa tunnetada lualuude kokkupuutekohas tekkivat lihaste venitust. Hoia...ldvesta.
  • Tee mned sgavad hingetmbed ja langeta pea. Tunneta pead kogu raskuses nagu mnusa une eel.
  • Painuta lad taha, nagu tahaksid abaluid selja taga kokku suruda. Keskendu pingele abaluude taga… ja ldvestu. (Kuna see piirkond on sageli eriti pinges, vid sellise pingutamise-lgastamise tskli lbi teha kaks korda.)
  • Pinguta rinnalihaseid ja hinga samal ajal mnusalt sisse. Hoia hinge 7-10 sekundit kinni… ja lase siis hul aeglaselt kopsudest vlja voolata. Kujutle, kuidas koos vljahingatava huga lahkub rinnust lemrane pinge.
  • Pinguta khulihaseid ja tmba kht sisse, nagu tahaksid khunahaga selga puudutada. Hoia pingul … ja ldvesta. Kujutle, kuidas lgastuse laine levib lbi ltvunud pehme khu ja selgroo.
  • Pinguta tuharalihaseid ja suru tuharad kokku. Hoia …ldvesta. Tunneta, kuidas niuete piirkond tielikult lgastub.
  • Pigista reied kokku. Pinguta… ja ldvesta. Tunneta, kuidas sremarjad pingule tmbuvad… ja ldvesta.
  • Siruta jalad ette ja painuta varbad enda poole. Tunneta, kuidas sremarjad pingule tmbuvad …ja ldvesta.
  • Pinguta tallalihaseid ja pigista varbad konksu. Hoia …ldvesta.
  • Ki mttes ja liigutades kogu keha uuesti lbi ning veendu, kas mni lihas pole jnud leliigselt pingesse. Kui leiad mne sellise koha, siis korda selle lihastegrupiga uuesti pingutamise-lgastamise harjutust.
  • Olles kontrollinud, et lihased on ldvad, sea end hsti mugavalt istuma ja lase lgastuse mahedal pehmel lainel aeglaselt lbi kogu keha voolata ning oma vabastava hoovusega kiki su keha lihaseid ja nrve pealaest jalatallani puudutada.

    • Esimesel korral vtab selline lihasrelaksatsiooni harjutus aega 20-30 minutit, hiljem saad hakkama 15-20 minutiga (Elenurm jt. 1997:115-117).

     

    3.5. Mtlus

     

    Tnapeva kiirustavas maailmas, kus infotulv meid sageli enese alla matta hvardab, vajaksime ka tpeva keskel minuteid, et lihtsalt niisama olla. Mtluse eesmrk on meelel peatuda ja mtetel vabalt minna lasta, keskenduda olemisele “siin ja praegu”. Selline mberllitumine vlise maailma tegelikkuselt oma mttelennu jlgimisele puhastab ja virgutab vaimu, aidates meid igapevaaskelduste keerisest tagasi elu sgavama mtte ja ainukordsuse tunnetamise rajale.

    Meditatsiooni on praktiseeritud vhemalt viis tuhat aastat. Viimase sajandi uuringute jrgi tervendab mtlus nii keha kui meeli: suurenevad thelepanu- ja keskendusvime, tusevad organismi energeetiline tase ja produktiivsus, tasakaalustuvad meeleolu ja enesehinnang, paranevad enesetunne ja loovus.

    Kuidas aitab mtlus stressi leevendada? Esiteks loob see kontakti intuitiivse ja ratsionaalse, mllu talletatu ja praeguste mtete, jrelduste ning kavatsuste vahel. Teiseks lepitab mtlus konfliktse loomuse vastandusi aitab kohandada soove vimalustega, tasakaalustada kohusetunde ja iha, tunded ja mtlemise, ideaalidest unelemise ja telisusetaju.

     

    3.6. Kuidas vaimset puhkust vtta?


    Ebameeldivatele asjadele meldes lheb meie keha pingesse, sest keha funktsioone reguleerivad ajukeskused ei tee vahet tegelike ja kujuteldavate kujundite vahel. Niisiis reageerib teie keha ebameeldivatele mtetele, otsekui te oleksitegi selles olukorras. Proovida viks vahelduseks midagi vastupidist ja kujutada ette asju, mis tekitavad inimeses hea tunde.

    Vaimseks puhkuseks valmistumiseks ldvestatakse lihased ja hingatakse paar korda sgavalt sisse. Siis sulgetakse silmad ja kujutatakse ette, et ollakse meeldivas kohas, kas rannal vi mgedes vi lemmiktegevuse juures. Pda seda kogeda. Manada silme ette pilt, kuulata helisid, tunda lhnu. Harjutada seda 10-15 minutit. Mida osavama muututakse, seda efektiivsem selline lgastumine on ning varsti suudetakse saavutada sama efekti vaid mne minutiga.

     

     

    3.7. Aroomid stressi vastu

     

    Aroomid mjuvad meile vahetult haistmismeele kaudu, seetttu on nende mju sgav ning sageli teadvustamata.

    Lhnaasjatundjad vidavad isegi, et parfmist vib kujuneda universaalne keel selline, mis omab positiivset mju pshikale. Inimese vime lhnu eristada on piiratud, kuid lhnamlu on see-eest haruldaselt hea. Kunagi kogetud lhnaaisting vib meenuda aastaidki hiljem sama lhna tundes. Seda arvatavasti seetttu, et lhnad kipuvad olema seotud teatud sndmuste ja inimestega, kes koos tuttava lhnaga meenuvad.

    Tnapeval kasutab lhnalisid vi tualettvett umbes 90% naistest ja 80% meestest, olles veendunud, et igesti valitud lhn ratab huvi ja suurendab meeldivust. On theldatud, et truumide meeldiv aroom tstab ttajate enesekindlust ja vimekusetunnet ning soodustab eesmrkide saavutamist. Meeldivast aroomist on abi ka lbirkimistel parandab meeleolu ja vastuolude puhul on kergem kompromisse leida.

     

    1. Muud meetodid lgastumiseks

     

    - Muusika kuulamine on vga lgastav, paljudele meeldib lugeda. Kui teil on hobi, aitab ka sellega tegelemine mtted mujale suunata. Mitmesugused uuringud on nidanud, et paar korda ndalas kehalisi harjutusi aitab vhendada stressi ja pinget.

    1. Vltida liiga ohtrat kofeiini ja alkoholi tarbimist. Mlemaid peetakse kll lgastavateks aineteks, aga tegelikult vivad nad asja hullemaks muuta. Ei maksa vaadata uudiseid enne voodisse minemist. Elada ks pev korraga. Melda enne uinumist peva jooksul juhtunud headele asjadele. Pidada meeles, et andmine on parem kui vtmine. Pda andestada, mitte kanda viha. Keegi ei ole ideaalne. Me kik teeme vigu. Kui ollakse ppinud teistele andestama, andestatakse ka iseenesele (Internet 2000:delfi).

     

     

     

     

    KOKKUVTE

     

    Tnapeva moodsas hiskonnas painavad meid paljud asjad ja pidev vaimne stress hoiab meie keha kogu aja pinges.

    Krooniline pinge mjutab inimesi erinevalt. Tekkida vivad unehired, pea- ja hambavalu, keskendumisraskused, sgiisu vib kasvada vi ldse puududa. Nii vi teisiti nrgestab pingeseisund meie immuunsusssteemi.

    Kuidas stressiga toime tulla? ppigem mtetesse ja sndmustesse suhtuma selliselt, et need ei ole enam stressitekitavad. ppigem lgastuma!

    Ei tohi vimaldada stressil endast vitu saada. Tuleb kannatlikult valmistada ennast rasketeks elu situatsioonideks, mis kindlasti tulevad meile ette nii tl kui ka isiklikus elus.

    Philine jreldus, mida vib teha sellest tst, saab snastada jrgmisel viisil. Stress on vltimatu, mida me peame teadma ja alati meeles pidama. Stressi saab ennetada. Kindlasti tuleb ettevalmistuda tema tekkimisele ja pda temaga hakkama saada vimalikult paremini. Mnikord vib stressi ldse vltida, kui osatakse adekvaatselt hinnata antud situatsiooni.

    KASUTATUD KIRJANDUS

     

    1. 1.Eesti keele snaraamat. Toim. Erelt, T. Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus, 1999. 1020 lk.
    2. 2.Vrsnastik. Peatoim.: Mgi, R. ldt.: Kull, R. Tallinn, TEA, 1999. 693 lk.
    3. Elenurm, T. & Kasmel, A. & Kidron, A. & Rtel, E. & Teiverlaur, M. & Traat, U. Stressi teejuht. Tallinn, Eesti Tervisekasvatuse Keskus, 1997. 191 lk.
    4. Elenurm, T. Stress ja Sugu. - “Anne”, 2000/04.
    5. М.Мескон, М.Альберг, Ф. Хедоури. Основы менеджмента: пер. с англ. - М.: “Дело ЛТД”, 1994. - 702 с.
    6. Стресс жизни: Сборник. / Составители: Л.М.Попова, И.В.Соколов. ( О.Грегор. Как противостоять стрессу. Г.Селье. Стресс без болезней. ) - Спб, ТОО “Лейла”, 1994. - 384 с.
    7. INTERNET :