STRESS (Стресс)
Реферат - Психология
Другие рефераты по предмету Психология
rral saab thusat abi igapevaste kodutoimetuste rategemisest.
Teisest kljest vib vahel muutustega kohanemiseks vaja olla just lahtitlemist mnest vanast harjumusest. Suured muutused panevad proovile inimese vime maailma teisiti nha ja oma tegutsemine sellele vastavks kohandada.
Stress, on otsekui organismi mrguanne selle kohta, et elus tekkinud muudatusele peaks jrgnema ka enese muutmine.
Muutustega kaasneb mnelegi meelilendav teravate elamuste kogemine emotsionaalne pinge tekitab teatud “narkootilise” efekti nauditakse adrenaliini verre paiskumisele jrgnevat erutuse ja erksuse seisundit. Leidub inimesi, kes pavad oma elu mnusaks teha aina uutesse seiklustesse sukeldudes. Kuid sage uue otsing vib anda tunnistust iseenda eest pgenemisest lakkamatuid muutusi ja vaheldust otsides pagetakse kehva keskendumisvime, krsituse, pealiskaudsuse ning paradoksaalsel viisil ka vimetuse eest endas midagi muuta. Otsitakse muutusi oma mbruses selleks, et ise mitte muutuda.
- Stressipinge
Seega stress on organismi pingeseisund, s.t. keha ja meelte vastus organismile esitatud krgendatud nudmistele (stressi situatsioon). Inimese organism kannatab stressipingest tekkiva mju all.
Ksitlegem erisugused inimese seisundid, mis vivad signaliseerida sisemise pinge olemasolust organismis. Teadvuslik hinnang vib le viia need signaalid emotsionaalsest sfrist (tunded) ratsionaalsesse (mistus) sfri ning sellega likvideerida ebasoovitatava seisundi.
Stressipinge tunnused:
- Vimatus keskenduda millelgi.
- Sagedad vead ts.
- Mlu halvenemine.
- Vsimusetunde liiga sagedane tekkimine.
- Kne kiiremine.
- Hajameelsus.
- Sagedased valud (pea-, selja-, maovalu).
- Suurenenud rrituvus.
- Trmu alanemine.
- Huumorimeele puudumine.
- Suitsetamise sagenemine.
- Kalduvus alkoholilembusele.
- Pidev nlja tunne.
- Isu kaotus ei tunne toidu maitset.
- Vimatus igel ajal td lpetada.
Kui leitakse oranismi stressipinge tunnused, siis tuleb thelepanelikult uurida selle phjusi.
Vimalikud stresspinge phjused:
- Tihtipeale tehakse mitte seda mida sooviks, vaid seda mida on vaja, mis kuulub kohustuste hulka.
- Ei jtkuta pidevalt aega ei juta midagi ra teha.
- Keegi vi miski ajab taga, rutatakse pidevalt kuhugi.
- Tahetakse pidevalt magada kuidagi ei saa end vlja magada.
- Tuntakse, et kik mbritsevad on ka pinges.
- Nhakse unesid sagedamini, eriti kui on levsinud.
- Suitsetatakse liiga palju.
- Tarvitatakse alkoholi rohkem kui tavaliselt.
- Ei meeldi peaaegu kik.
- Kodus on pidevalt konfliktid.
- Tuntakse pidevalt rahuldamatust elust.
- Vetakse raha vlgu siis ku ei teata kuidas prast tagasi maksta.
- Tekitakse alavrsuse kompleks.
- Ei olda kellegagi rkida oma probleemidest ning ei soovita seda.
- Tuntakse, et ei peeta lugu ei tl ega kodus.
Arvatavasti siin ei ole toodud kik stressipinge phjused. Iga inimene peab ise analsima oma seisundit ja ilmsiks tegema stressipinge phjused, mis on iseloomulikud ainult tema jaoks.
- Stress ja sugu
Mnikmmend aastat tagasi leidsid inglise pshholoogid, et naistele on omasemad neurootilised, meestele aga somaatilised stressireaktsioonid: naised kipuvad nutma, ngutama ja halama, tahavad end thjaks rkida ja ootavad lohutamist. Mehed tmbuvad pigem endasse, elavad kujutlustes toimunut lbi vi eitavad sndmuste negatiivset mju, kuni stress kehaliste vaevustena endast mrku annab. histe ja esmaste stressi tunnustena kirjeldatakse unetust, masendust ja rrituvust.
Eesti naised mrkavad enda juures stressi tunnuseid meestest sagedamini: nad on tunduvalt rohkem levsinud ja palju sagedamini rahutud, ngistunud vi kskiksed. Neil valutab pea ja nad kurdavad, et rrituvad kergesti. Nad kivad sagedamini arsti juures.
Mehi hakkavad vaevama ebamrased pisted sdame piirkonnas, rhumine rinnus ja phjuseta higistamine, justkui raske on hingata ja viha vljub kontrolli alt. Stressi le kurdavad mehed vhem, sest seda pole kombeks tunnistada. Enese ja oma keha tunnetamisega on Eesti meestel kehvad lood. Oma autost ja selle mootori vimsusest teatakse kike, viimasest tehnolevaatusest mletatakse pisemaidki rikkeid, kui aga ksida neilt kasvi nende kehakaalu ja veresuhkru taset vi viimast hambaarsti juures kimise kuupeva, siis sattub mees kimbatusse.
Kohustus td nii teha, et perele piisav sissetulek tagada, on tugev stressitegur. Selle nimel ptakse endast viimane vlja vtta. Juhtub, et armu ei anta ei alluvatele ega perelegi. Tstressi tunnused ilmnevad mujalgi: suhted lhedastega pingestuvad ning spradest hakatakse eemale hoidma.
Stressiekspert ameeriklane Georgia Witkin tdeb, et meeste stressi philiseks phjuseks on vitlus positsiooni prast.
Pikka aega on karjr olnud mehe peaaegu ainuke eneseteostusvimalus. Amet annab talle elu phirolli, kuid toob kaasa ka suurema stressi. (Vaatamata sellele, et lekurnatus ja tvsimus naisi nende endi arvates sagedamini vaevab.) Mehe peamine roll on td teha ja sissetulekut teenida see tagab edu, tunnustuse, kindlustatuse. Teenitud raha, saavutatud positsioon ja omandatud lugupidamine vivad halvimal juhul osutuda pakutavateks vahetusvrtusteks ka tervise, armastuse ja hoolimise hankimisel.
Naise “valuuta” on mitmekesisem ning ning ta on riskide vastu paremini kindlustatud. Naist peetakse tavaliselt paremaks suhtlejaks, tema puhul on hinnas ka kaunis ja hoolitsetud vlimus.
Pstitanud enesele eesmrgid ja neid titma asunud, sihib mees juba jrgmisi: ta tahab saavutada nii palju, kui suudab, kuid sageli rohkem, kui parajasti vaja. Mees on tihti vaid hes ameti-rollis.
Naisel on rohkem valikud. Ema, abikaasa ja ttaja rollide esitatavad ootused on erinevad, he titmine ei sltu teisest.
Rootsi stressiuurija Frankerhaeuser kinnitab, et tstress kimbutab naisi vhem tnu valikuvabadusele: nad ei saa end teostada mitte ainult tl, vaid ka naise ja emana. Ta puhkab hest rollist, tites teist. Kige enam kehtib see seadusprasus just juhtide ja spetsialistidena ttavate naiste kohta, kellel on voli ise oma td kavandada ja korraldada. lemuseks olemise pinget see naine ei pe: pigem naudib vimalust end traditsioonilises meeste valdkonnas teostada.
Mees paneb kik tavaliselt hele kaardile kui t ei edene ja amet ei anna vimalust end hsti tunda, siis nib kik hukas olevat. Stress tl muserdab meest enam nii juhina teiste inimeste tegevuse eest vastutamisel kui ka alluvana kellegi kske tites. Alluva rolli on mehel raskem taluda kui naisel. Traditsiooniliselt oodatakse juhi ja liidri rolli vtmist pigem mehelt ning see toob kaasa saavutuspinge.
Sdamearst Jaan Eha on tdenud, et Eesti meeste hulgas esineb palju enesehvituslikku kitumist, mis viitab suurele stressile ja ebaadekvaatsele enesehinnangule: mttetud ja ohtlikud manvrid liikluses, kihutamine, suitsetamine, joomine ja narkootikumide kasutamine. ldine nrvilisus ilmneb olmekonfliktides ja thjas snelemises. Nii nagu ei peeta kinni liikluseeskirjast ega peeta seadusi miskiks, ei jrgita ka keha ja vaimu tervist sstvat eluviisi. hepeva-unistuste nimel elamine viib mttetu tmblemiseni. Vimalik, et selle phjuseks on sotsiaalne ebakindlus ja tuleviku-usu puudumine.
Eesti meeste suremus sdamehaigustesse on Euroopas esikohal, eriti keskesliste meeste hulgas (Lti ja Venemaa krval). Jaan Eha leiab, et olukord vib hakata aegamda muutuma, kui riik ja tandjad hakkavad vrtustama inimest ja tema tervist, mitte ainult kasumit. Niteks Inglismaal on videtud juba sna mitu kohtuasja stressist tingitud kahju hvitamiseks.
Noorte meeste eluvrtuste ja rollide mitmekesistumine (lgastumine kodutid tehes, isaduspuhkusele jmine jms), mis viimastel aastatel on levinud Phjamaades, vib olla oluliseks stressipuhvriks. Vastutus pere ja jrglaste leskasvatamise eest ei kao, kuid selle teostamise viis suurendab mehe ja kogu turvatunnet ning lhendab pereliikmeid ksteisele.
Stressi letamise viisid on aja jooksul mneti muutunud ning mjutatud mehe ja naise rollidele omistatud thendusest. Mlemad pooled teadvustavad ennast lbi peegelduse oma ajas ja kultuuris ning pevad suhte- ja tpingeid vastavalt sellele, ku