Единый рынок
Информация - Экономика
Другие материалы по предмету Экономика
TALLINNA PEDAGOOGIKA LIKOOL
SOTSIAAL TEADUSKOND
HALDUSJUHTIMISE ERIALA
HJV-21 KURSUS
Anton Vlitok
Andrei Krek
Ruslan Furman
Aleksandr Bilk
htne turg
Euroopa Integratsiooni Phikursuse uurimist
Lektor: Keit Kasemets
Tallinn 1999
Sissejuhatus.3
Uksikisiku liikumisvabadus.4
Elu- ja tkoha valik.4
Kompaniide konkurentsivime tus.5
Regionaalne koost.5
Isikute vabaliikumine.6
Kaupade vaba liikumise kindlustamine.6
Teenuste liikumisvabadus.7
Kapitali vaba liikumine.7
Tarbijakaitse.8
Kultuuriprandi kaitse.8
htse turu juhtimine.8
Kas liikmesriik vib htsel turul rakendada autonoomset konkurentsipoliitikat?9
Keskonnakaitse.10
htsest turust htse valuutani.10
Kokkuvtte.12
LISA13
Sissejuhatus.
Miljonid kodanikud ning tahended kompaniid, suured ja vikesed, le kogu Euroopa on hakanud saama kasu Euroopa htsest turust. Sisepiirideta Euroopa Liit, mis sndis aastal 1993, on ndseks muutunud oma kodanike jaoks igapevaelu lahutamatuks koostiksosaks. Firmad on leidnud enestele uued turud, asutanud transnatsionaalseid partnerlusettevotteid ning oma tootmise struktuuri mber korraldanud, et ra kasutada korraga 370 miljoni tarbijani kasvanud siseturu vimalusi. Tavalised inimesed on vitnud kahel viisil. helt poolt naudivad nad lisandunud liikumisvabadust, mis lubab neil teha sisseotse, ttada ja elada mistahes Euroopa Liidu riigis. Teisalt, isegi kui nad elukoha ei vaheta, on neile kui tarbijaile soodus htse turuga kaasnev suurem kaupade ja teenuste valik ning hinnakonkurents. Neile saavutustele vaatamata nuab htse turu tugevdamine ning vastava idee lpuleviimine siiski jtkuvaid jupingutusi. Kaubad, teenused ja kapital liiguvad kll juba vabalt, kuid mnedel sisepiiridel teostatakse ikka veel isikukontrolli. Probleem seisneb vajaduses hitada isikute liikumisvabadus nudega saavutada kontroll rahvusvahelise kuritegevuse le ning ohjeldada illegaalset sisserndu. rialal on aga tarvis helt poolt Brsselis asuva Euroopa Komisjoni ning teiselt poolt liikmesriikide valitsuste koostd, kindlustamaks htse turu reeglite korrektset koostd jrgmist (mis praegu pole veel sugugi ldine) ning vltimaks kaubandusele uute de facto tkete pstitamist lisanduvate siseriiklike eeskirjade lbi. htse turu loomine oli protsessi algus, mitte lpp. Selle ettevtmise kigushoidmine kujutab endast pidevalt vljakutset.
htse turu loomine Euroopas on tenoliselt suurim majandusintegratsiooni projekt, mis kunagi on ette vetud. Seitsme aasta jooksul on Euroopa Liit ning selle liikmeriigid transformeerinud 12 eraldiseisvat riiklikku turgu heks ksuseks. Selle hiiglasliku lesande lahendamisega, millega alustati aastal 1985, juti phijoontes lpule 1. jaanuariks 1995. Sealtpeale on htse turu eelised laienenud Euroopa Liidu uutele liikmetele, kes henesid liiduga 1995. aastal. htse turu saavutused vajavad kaitset ning edasiarendamist. Selle lesande raskust ei tohiks alahinnata. htne turg kujutab endast vltimatut eeldust sellele, et teostuks jrgmine aste Euroopa Liidu integratsioonis, ja nimelt leminek majandus- ja valuutaliidule (EMU). Samuti annab ainult htne turg Euroopale vimaluse vljatulekuks majanduslikust surutisest.
htse turu eesmrk on integreerida liikmesriikide majandused, mis ei thenda, et taotletaks rahvuslike erinevuste krvaldamist keele, kultuuri, identiteedi vi traditsioonide valdkonnas. Pigem vastupidi, htne turg phineb sellel, et liikmesriigid tunnustavad ksteise reegleid. Samuti lhtub htne turg subsidaarsuse phimttest, mille jrgi otsused vetakse vastu tasemel, mis on tavakodanikule vimalikult lhedalt.
htse turu loomine oli keerukas protsess, mis nudis ksikasjalike seaduste vastuvtmist rmiselt mitmekeistes valdkondades, eesmrgiga vabaneda riikidevahelistest fsilistest, tehnilistest rahanduslikest tketest.
Uksikisiku liikumisvabadus.
Tavaliste reisijate jaoks on kontrolli htse turu sisepiiridel tunduvalt vhendatud. Isikukontroll on veel silinud meresadamates ning lennujaamades, kuid eesmrgiks on seegi ra jtta. Piirikontrolli lpetamisega kaasnes piirangute krvaldamine kaupade koguselt, mida reisijaid vivad osta mistahes teises Euroopa Liidu riigis ning tuua oma kodumaale, tingimusel, et ostetud kaup on mratud isiklikuks tarbimiseks.
Maksud nendelt kaupadelt makstakse tavalises korras neis riikides, kus nad ostetakse. Reisijad vivad seetttu kige enam nende kaupade puhul, mille hind vi millelt vetavad maksud riigiti enim erinevad.
Lisaks maksuvabadusele ostudele vivad isikud, kes liikmesriikide vahel reisivad hu teel vi meritsi, ikka veel nautida tollivabu oste, kuigi ranged vttes ei peaks sellised soodustused htse turu raames enam kehtima. Soodustused jvad siiski josse aastani 1999 ning kuni selle thtajani alluvad tollivabad ostud ka spetsiaalsete piirangutele.
Elu- ja tkoha valik.
htne turg kujutab endast palju enamat kui vaba reisimist ja soodsate hindade jahumist. ks htse turu alusphimntteid on, et tlistel, ksikettevtjail ja ametit ppivail isikuil on vabadus valida elu- ja tkoha teises liikmesriigis, ilma et nad seelbi kaotaksid iguse ttu abirahale oma kodumaal.
htses turus on kehtestatud terve rida direktiive, mis tagavad tlistele teatava sotsiaalse kaitstuse tasemele.
Tervishoid ja tkaitse on valdkonnad, kus htne turg on sotsiaalsest aspektist vaadatuna teinud suurimaid edusamme. 1993. aasta alguses justus Euroopa Liidu ldine direktiiv, mis kehtestab phimtete kogumi tliste turvalisuse ja tkaitse alal. Samuti on vastu vetud spetsiifilisemaid direktiive taja pikkuse, seadmete kasutuse ning kaitseriietuse suhtes.
htse turu pdevuses ei ole mitte kik sotsiaal- ning tjulaste seaduste aspektid. Seadused, mis reguleerivad tlevtmist ja vallandamist ning ametihingute tegevust, kuuluvad liikmasriikide valitsuste, mitte Euroopa Liidu vimkonda.
ldprintsiip, mille jrgi iga liikmesriigi kodanikul on igus elada mistahes teises liikmesriigis, on ndseks fikseeritud Euroopa henduse lepingu peatkis, mis ksitleb liidu kodakonsust. Lisaks annab leping teises liikmesriigis elavatele alalistele elanikele iguse valida ning olla valitud nii kohalikel kui Euroopa Liidu valimistel asukohamaa kodanikega vrdsetel alustel.
Vabadus reisida ja oma riasju ajada le ogu Euroopa niisama lihtsalt kui omaenese kodumaal on Euroopa Liidu kodanikul jaoks vimsaim smbol thistamaks htset turgu ja Euroopa Liidu ennast.
Kompaniide konkurentsivime tus.
htne turg tustab Euroopa firmade konkurentsivimet seelbi, et on loonud suurima turu industrialiseeritud maailmas. Eesmrk on anda anda firmadele vimalus suuremateks toodangu seeriateks, kindlustada neile suurtootmise eelised, lihtsustatud standardid ja ligips teiste Euroopa henduse maade poolt pakutavatele riiklikele lepingutele. Kik see vimaldab firmadel omahinda alandada, mis omakorda viib hindade langusele euroopa tarbija jaoks.
Regionaalne koost.
Programm LACE (hendamine, abi ja koost Euroopa piirialade jaoks), mis sndis 1990. aastal, on Euroopa Piirialade Assotsiatsiooni nupidamiste uuemaid tulemusi.
Programm, mis on avatud kigile Euroopa piirialadele, seisneb eesktt nende regioonide kohta kiva teabe ja kogemuste vahetamises. Programm hlmab tervet rida