Единый рынок
Информация - Экономика
Другие материалы по предмету Экономика
ipoliitikat?
htsel turul on kkide liikmesriikide ettevtetel igus kigis liikmesriikides ma oma tooteid, osta vajaminevaid kaupu ja teenuseid ning laiendada oma tegevust otseinvesteeringute teel.
Euroopa Liidus on volitusedra jagatud liidu enese ja liikmesriikide vahel selliselt, et liit hoolitseb ksimuste eest, mis olemuslikult vajavad kitlust liidu tasemel, sellal kui liikmesriigid teostavad oma vimu neil, kaugelt arvukamail, juhtudel, kus rahuldav lahendus on kergemini leitav liikmesriigi tasandil.
Hea nide sellise tjaotuse kohta on 1989. Aastal vastu vetud ettevtete hinemist reguleeriv mrus: selles eristatakse suuri, kogu hendust puudutavaid hinemisi, mille he teostab kontrolli Euroopa Komisjon, ja hinemisi, millel on ksnes siseriiklik mju ning mille puhul jrelvalve on jetud vastava riigi pdevusse. Kirjeldatud tjaotusprintsiip ei piirdu hinemistega, vaid kehtib htse turu konkurentsipoliitika kohta tervikuna.
Mis puudub tarbijaisse, siis kaubad, mida nad ostavad, on tnapeval aina sagedamini prit teistest liikmesriikidest. Tulemuseks on suurem kaupade valik ning htlasi ettevtete jrjest kahanevad vimalused ra kasutada suuri hinnaerinavusi riikide vahel. Konkurents on ha enam hakanud letama riigipiire.
Keskonnakaitse.
htse turu tugevdamine ja keskonnakaitse ei ole omavahel olemuslikult vastuolus; vastupidi, need kaks tegevussuunda tiendavalt teineteist. Juba htse Euroopa Akt 1987. Aastast deklareeris, et htse turu programmi lplik elluviimine on muuhulgas philisi vahendeid saavutamaks psikindlat, inflatsioonivaba ning samas keskkonnasbralikku majaduskasvu. Varasemat rhuasetust kiirele kasumile elukeskkonna allkigu arvel on asendamas uus lhenemisviis, mille kohaselt konkurents ja thusus loovad aluse psikindlale pikaajalisele majandusarengule niihsti Euroopa Liidu siseselt kui ka rahvusvahelises ulatuses.
Euroopa Liidu viies keskkonnakaitsealaste abinude plaan neb ette ttada vlja integreeritud lhenemisviis, tagamaks thusaimate meetodite rakendamine taotlustes leida psikindlam tee majandus- ja sotsiaalarenguks. See on oluline mitte ksnes keskkonnakaitse seisukohalt, vaid ka htse turu enese eduks pikemaajalises perspektiivis. htsel turul on vimatu olla elujuline ilma psikindlate tstus-, energia-, transpordi- ja turismipoliitikateta, need aga omakorda saavad phineda ainult tervel. Elukeskkonnal.
Paljud keskkonnakaitseksimused, nagu nitekss kliimamuutused, happevihmad ja kontroll heitmete le letavad riigipiire ning neid saab lahendada ainult ettevtete ja majandussektorite koosts, tarvitades erinevate poliitiliste suundmuste sulamit. Juba seetttu on nende ksimuste lahendamine kergeim htse turu raames.
htsest turust htse valuutani.
1.jaanuaril 1999 vtsid 11 Euroopa liikmesriiki kasutusele hise raha- euro. Rahvusvaluutad kaovad jrkjrgult kibelt ning nende asemele tuleb rahahik, mille kehtivispiirkond haarab kolmandiku Euroopast, peaaegu poole Euroopa rahvustikust. Euro on rahvusvaheliste rahaturgude ks juhtivaid vringuid.
- Majandus- ja rahaliidu kuuluvad riigid.
Vastavalt Euroopa lemkogu otsusele 1.juulist 1998 alustasid Euroopa Liidu majandus- ja rahaliidu (Economic and Monetary Union- EMU) kolmandat faasi ehk hisraha kasutuselevttu Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania, Portugal, Iirimaa, Holland, Belgia, Luksemburg, Austria ja Soome.
- EMS ja ERM.
1978.aastal otsustas Euroopa lemkogu kivitada uue rahaliidu programmi, mille nimeks sai Euroopa Rahassteem (Europen Mmonetary System-EMS). Selle osana kivitus 1979 aastal valuutkoridor, Vahetuskursi Mehhanismi (Exchange-Rate Mechanism- ERM) nime all.
- EMU programm kivitub.
Vastupidiselt Warneri plaani (selle plaani phjal kivitas Euroopa hendust 1972.aastal esimese Euroopa riikide valuutakoridori. Baasvaluutaks oli USA dollar, millega lejnud henduse valuutad seoti kindla kursi phjal.) oli ERMi kivitamine edukas. See andis Euroopa hendusele julgust arendada rahaliidu loomise plaani edasi. 1986 aastal slmitud htse Euroopa Aktiga kuulutati majandus- ja rahaliidu programm heks Euroopa henduste poliitiliseks prioriteediks. 1989 aastal esitas tollane Euroopa Komisjoni president Jacques Delors plaani, mis ngi ette juba konkreetse tegevuskava rahaliidu kivitamiseks. Samal aastal kinnitas Euroopa lemkogu selle plaani oma konverentsi Madriidis. Fikseeriti rahaliidu ettevalmistavad etapid:
1.etapp oli aastatel 1990-1993. Selle kigus tugevdati ERMi ssteemi ning kaotati liikmesriikides kehtinud piirangud kapitali vabale liikumisele, pangandustegevusele ning valuutade konverteerimisele.
2.etapp oli aastatel 1994-1998. Selle alguses alustas tegevust Euroopa Rahainstituut (EMI). EMI lesandeks sai EMU kolmanda etappi ettevalmistamine, mis peamiselt thendas hooletsemist selle eest, et Euroopa Liidu liikmesriikide rahanduslikud nitajad vastaksid konvergentsikriteeriumidele. 1997 aasta Amsterdami lepinguga leppisid Euroopa Liidu liikmesriigid kokku, et kriteeriumide sisu ei “pehmendata”, st EMU aluseks ji konservatiivne raha- ja eelarvepoliitika. Euroopa lemkogu kinnitas 1998.aastal need riigid, mis psesid EMU kolmandasse etappi ning klmutas nende valuutade kursid ECUga.
3.etapp algas 1.jaanuaril 1999. heteistkmnes EMU riigis hakkas elektroonilisel kujul kehtima hine arveldushik euro, mis asendas ECU. 1.jaanuaril 2002 saab eurost EMUs ainus maksevahend. Rahvusvaluutad kaovad kibelt. EMI asemel alustas 1999.aastal td Euroopa Keskpank (European Central Bank- ECB) ja Euroopa Keskpankade Ssteem (European systems of Central Banks- ESCB).
- Euro.
1995.aastal otsustas Euroopa lemkogu, et Euroopa Liidu hisraha hakkab kandma nimet “euro”. Sellise nime valimiseks oli eelkige kolm phjust:
-“euro” smboliseerib Euroopa identiteeti;
-“euro” on lhike ja suureprane nimetus rahale, mida hakkavad kasutema keeleliselt vga erinevad rahvad;
-“euro” thendus on kigis keeltes sama. Selle nimetuse kasutamist ei takista ajaloolis-poliitilised traditsioonid ning kultuurilised vi religioossed eriprad.
Kokkuvtte.
htne turg ei kujuta endast pelgalt hte sammu teel tieliku majandus- ja valuutaliiduni. Ta peab htlasi titma liidu jaoks arku rolli ajal, mis see valmistub kaheks uueks vljakutseks, millele tuleb vastata enne 2000. aastat. Pevakorda tulevad sellised olulised ksimused nagu laialdased insitutsionaalsed reformid, lepingu laiendamine hlmamaks riigikaitse valdkonda ja Euroopa Liidu demokraatlike struktuuride tugevdamine. Teine vljakutse seisneb Euroopa Liidu uues laiendamises.
LISA
Jah htsele turule.
Enam kui pooled eurooplastest (54%) tunnevad end prast Euroopa htse turu kehtestamist 1.jaanuaaril 1993 olevat “vga/snagi lootusrikkad”. Umbes 35% on “vga/kllaltki murelikud” ja 11%-l ei ole mingi seisukohta. Kige optimistlikumad on hollandlased (70% “vga/snagi lootusrikkad), iirlased (69%), kreeklased (64%) ja taanlased (61%). Neile jrgnevad itaallased ja belglased (57%), portugallased (54%), hipaanlased ja britid (53%), sakslased (51%) ja prantslased (47%).
Toodud arvud on saanud 12 liikmesriigis 1994.a. kevadel lbi viidud avaliku arvamuse ksitlusel.