Единый рынок
Информация - Экономика
Другие материалы по предмету Экономика
valdkondi- tehnilist abi (ruumide ja varustuse seotamine), sidemete vrgu tekke soodustamist piirialade vahel (mis viks tulemuseks anda hiseid turu- uuringuprogramme ning hisostulepinguid) ning teabelevituse ning reklaami edendamist (piirialade ettevtete hised turustus- ja reklaamistrateegiad). Senised meetmed vtab kokku vastava andmepanga loomine.
Isikute vabaliikumine.
Suurim valdkondades, milles htse turu esialgne programm on lplikult ellu viimata, on isikute vaba liikumine. Euroopa Liit ja tema liikmesriigid on enestele vtnud vramatu kohustuse krvaldada kik piirikontrillid isikute le, kes letavad piiri kahe liikmesriigi vahel. Isikutendavate dokumentide kontrolli mahtu on juba praeguseks vhendatud, aga selle tielik rajatmine on osutunud raskeks.
Liikmesriigid ilmutavad vastumeelsust lahtiste piiride ja liikumisvabaduse vastu, kui selle eest makstav hind thendab mobiilsemaid kurjategejaid ja seega turvalisuse vhenemist ning htlasi piiramatut immigratsiooni.
Selleks, et anda kodanikele tielik liikumisvabadus, tagades neile samaegselt turvalisuse ja kaitse, on tarvis vtta mitmeid meetmeid. Valitsustel on tulnud nii individuaalsed kui ka omavahelises koosts vlja ttada meetodeid illegaalse immigratsiooni vastu ja thusaks tks kuritegevuse tkestamisel, rakendades sealhulgas vajadusel juhukontrolli riigipiire.
Lliikumisvabadus Euroopa Liidu sees eeldab, et sisemiste piirikontrollide krgvaldamisega kaasneb vastavalt rangem jrelvalve liidu vlispiiridel. Thendab ju sisepiiride kadumine, et kui isikud vljaspoolt Euroopa Liitu on kord juba judnud liidu territooriomile, naudivad nad samasugust liikumisvabadust kui liidu kodanikud. Seetttu peab igal liikmesriigil olema piisavalt phjust usaldada teiste liikmesriikide poolt vlispiiridel teostatud kontrolli thusust ning vastavust koosklastatud nudmistele.
Kaupade vaba liikumise kindlustamine.
Tkete krvaldamine kaupade vabalt liikumiselt oli tenoliselt htse turu programmi dramaatilisemad saavutusi. Samal ajal on see valdkond, kus saavutatu nib olevat kige suuremas ohus. Niteks, kuigi ettevted le kogu Euroopa mnivad piirikontrillide krvaldamise arvelt saadud tulu, vivad mnedki neist tunda, et lisandunud paberit, mis ndsest langeb nende endi lgadele, vhemalt osaliselt kahandab uue ssteemi eelised.
Briti Tstusharude Fderatsiooni (CBI) poolt lbi viidud levaateuurimuse kohaselt kehtib eeleldu iseranis kibemaksu kogumise alal. Otsus lpetada piiriletuspunktides kontroll eksporditavetelt kaupadelt kibemaksu maksmise le on tunduvalt kiirendanud kaupade liikumist, samas tuleb nd ettevtetel enestel esitada vastav dokumentatsioon omaenese maa riiklikele kibemaksu koguvatele ametkondadele.
Analoogiline on olukord kauplemisstatistika puhul: andmed, mida siiani kogusid tolliametnikud piiril, peavad nd laekuma otse ettevtetelt, lhtudes nende kibest. Seejuures vivad aga nimetatud nudmise poolt ettevttele tekitatud nudmise halduskulud Euroopa Liidu piires riigiti oluliselt erineda.
Teenuste liikumisvabadus.
Teenuste sektor kujutab enndast suurimat tandjat kigis Euroopa Liidu maades. Hoolimata teenustesektori suurest osathtsusest edenes kompaniide vabadus ma teenuseid teistes Euroopa Liidu maades esialgu aeglaselt. Niteks finantsteenuste alal juti htse turu poolt mratud thtajaks 1.jaanuar 1993 tieliku liberaliseerimisega valmis ainilt pangandusteenuste osas. Kindlustusteenuste alal tekkis htne turg 1.juuliks 1994 ning samasugune direktiiv investeerimisteenuste liberaliseerimise kohta justub alles 1.jaanuarist 1996.
1994.aasta kevadel veti vastu Euroopa Liidu direktiiv, mille eesmrgiks on tagada hoiustajatele ja investeerijatele teatav miinimumkaitse rahvusvaheliste pankrottide korral nagu seda oli Rahvusvahelise Krediidi- ja Kommertspanga (BCCI) laineidlnud juhtum, kus tuhanded vikehoiustajad le kogu Euroopa oma raha kaotasid. Edaspidi on hoiustajatele sellistes olukorras garanteeritud kahjutasu kuni 20000 ECU ulatuses.
Kaugsideteenuste alal toimub liberaliseerimine kiire tempoga. Euroopa Liit on ammu tunnustanud vajadust vabastatud ja konkurentsivimelise kaugsidesektori jrele niihsti selle sektori enese arengu huvides kui ka seeprast, et kaugside kujutab endast ht olulisemat osa kaasaegse majanduse infrastruktuuris. Krgekvaliteedilised ja thusad kaugsideteenused on keskse thendusega tristad paljudele teistele majandussektorile alates pangandusest ja tootmisest kuni transpordini.
Kapitali vaba liikumine.
Kapitali vaba liikumine oli htse turu nelja vabaduse hulgast esimene, mida nnestus ellu viia.
Teedrajav direktiiv, mis krvaldas igasuguse kontrolli kapitali liikumiselt, veti vastu aastal 1988. Sellele on jrgnenud terve rida direktiive, mis on liberliseerinud pangandus- ja finantsteenused. ks oluline element, mis veel puudub, on direktiiv selle kohta, kuidas maksustada hoiuseid. Nimetanud direktiivi vastuvtmist on siiani takistanud eriarvamused liikmesriikid vahel.
Tarbijakaitse.
Tnapeval on tootjail ja mjail lubatud turustada ksnes selliseid kaupu, mille ohutuse nad garanteerivad. See kehtib mitte ksneslaiatarbekaupade suhtes, vaid ka spetsiifiliste toodete puhul nagu niteks mitmesugused ohtlikud ained. Vga tpsed reeglid nuavad, et toodete mrgistustel oleks selgelt vljendatud riski olemus ning toodud kasutamisjuhised. Niteks annavad laiatarbekaupadek nagu pesupulbrid, lahustid, vrvid jne. Rakendatavad seitse smbolit vahetult visuaalselt edasi snumi ohu laadist ( plahvatusohtlik, kergestisttiv, sbiv, jne.).
Kirjeldatud raamistik kehtib Euroopa henduse tasemel. Sellest allpool vastutavad toodete jrelvalve eest ka liikmesriikide riiklikud organid, kes teostavad igapevast kontrolli tootmis- ning mmispaikades. Peaks aga ohtlik toode siiski lbi vrgu lipsama, peatab selle edasise liikumise henduse infovahetuse ja kiire hoiatuse ssteem. Liikmesriik, kes krvaldab turult toote, mis kujutab endast vahetut ohtu tarbijale, olgu see siis toidu- vi tstuskaup, peab sellest viibimata teatama Euroopa Komisjonile, mis seejrel alarmeerib teisi liikmesriike mne tunni jooksul, nii et viimastel on vimalik otsekohe vajalikud meetmed vtta.
Kultuuriprandi kaitse.
Algselt seadis Rooma lepingu paragrahv 36 tingimuseks, et liikmesriigid vivad keelustada vi piirata “kunstilise, ajaloolise vi arheologilise vrtusega rahvusliku vara” eksporti. Seda igust htse turu loomine ei krvaldanud ja tollikontrolli kaotamine sisepiiridel pole jtnud kunstiteoseid ilma thusast kaitsest, mida nd korraldatakse henduse tasandil. Nii niteks vidakse alates 1993. Aastast mnede kategooriate puhul nimetatud kaupadest nuda nende vljaviimiseks Euroopa Liidu piiridest eelnevat luba. See luba, mille vljastab tolliteenistus riigis, kus vastav kultuurivara iguspraselt asub, omab kehtivust kigis Euroopa Liidu riikides. Peale selle, kultuurikaubad, mis ebaseaduslikult asuvad mnes liikmesriigis, tuleb teatud tingimustel tagastada liikmesriigile, kust nad algselt prinevad.
htse turu juhtimine.
Suurem osa htse turu sedusadlusest on esitatud direktiivide kujul. Need vetakse vastu Euroopa Liidu tasandil ning neis pstitatakse nudmised ja eesmrgid, mida peavad respekteerima kik liikmesriigid.
Nende jaoks, kes vastutavalt htse turu juhtimise eest, on olulisimaks lesandeks hoolitseda selle eest, et diriktiivid korrektselt transponeeritaks ning tide viidaks. Ebaige vi ebatielik transponeerimine vi koguni transponeerimise puudumine ning ebapiisavad tideviimisprotseduurid vivad viia selleni, et Euroopa igust rakendatakse erinevate liikmesriikide valitsuste poolt erinevalt. Sellest omakorda v-ivad esile kerkida uued, lisatakistused kaupade ja teenuste voole liikmesriikide vahel, niisiis olukord, mis on tpselt vastupidine htse turu poolt taotletavale.
Kindlustada, et direktiivid tepoolest transponeeritakse riiklikeks seadusteks, on muidugi eesktt liikmesriikide valitsuste lesanne. Aga Euroopa Komisjonil lasub samuti vastutus tagada, et liikmesmaad tidaksid neile Euroopa iguse poolt pandud kohustusi. Komisjon peab seega teostama jrelvalvet transponeerimismeetmete le, kontrollimaks, et neid meetmeid tepoolest vetakse ning et nad vastavad ig direktiivi nudmistele.
Kas liikmesriik vib htsel turul rakendada autonoomset konkurents