Жизнь и творчество Harri Jotilde;gisalu
Информация - Литература
Другие материалы по предмету Литература
Tallinna Mustame Reaalgmnaasium
REFERAAT
petaja:
Koostamine:
Anton Vedesin
10 “A” klass
Tallinn
2000BIOGRAAFIA
Ta on prit Lnemaalt, Paadremaa Rsmaalt, kus sndis 1922. aasta augustikuu 24. peval.
Rsmaa oli vana talu, mida tema isa poolt vanaema vanemad (Mllerid) asusid pidama ja priseks ostma juba eelmise sajandi lpul. Esimesed mlestused ongi tal snnikodust: vana lgkatu elumaja ja samasugune ait ning karjalaut, kambri otsas suur aed una-, ploomi- ja kreegipuudega, koplivravas pline kask linnupesadega. Koppel ja karjaaed olid hobuste, lehmade ja lammaste pralt, toa taga rohetas mudane tiik, mis kevaditi kubises konnadest, suvel pherdasid seal sead. Tagauest voolas lbi kiire oja, tegi poliste sangleppade all lookeid. Suurvee ajal uputas, suvel aga oli vett nii vhe, et kalad - lutsud ja haugid - jid kuivale. Karjamaa oli krge poliste mndide alune, kust korjati korvi- ja tnnitite viisi marju ning seeni. Heinal kidi soos, sumbati poolest srest saadik vees. Talvehtutel nokitsesid mehed psside kallal, rohitsesid neid ja valasid kuule ning haavleid, et jnese- vi rebasejahile minna. Ahjupragudes laulsid kilgid.
Esimesest suurest sojast oli tema isa Vladimir koju tulnud invaliidina. Ta abiellus naabervallast prit taluteenija Miina Adleriga. See abielu ei kestnud kaua. Prast tema venna Antoni sndi 1925. aasta algul Harri ema haigestus ja suri Tallinna haiglas. Ji ta vennaga vanaema Vana-Miina hoole alla. Sellega Rsmaa nnetused ei lppenud: vanaisa Kaarli klmetas lubjaahju ehitusel ja kopsuhaigus viis ta enneaegselt hauda, jrgnes vanaema pikaajaline haigus. Tktest tuli puudus, vlad hvardasid talu. Kik kokku viis selleni, et Rsmaa anti Harri isa e, s.o. tema tdi Anastasia ja tdimehe Jaak Saali pere pidada ning Harri pere asusid Tallinna. 1915. aastani olid tema vanavanemad linnas elanudki, siis aga Rsmaale kutsutud, sest talu oli peremehe, vanaema venna surma jrel thjaks jnud.
1929. aasta oli linna mberasumiseks ebasoodus - kriisi ja tpuuduse aeg. Siitpeale lppes tema muretu vikelapsepoli: mletas, et ta ei kohanenud kitsa linnakorteriga, tundsis puudust Rsmaa uest, jest ja loomadest. Muule lisaks oli ta esimese linna-aasta jrjest haige. Tekkis mingi umbusk linna suhtes, millest ta polegi priselt vabanenud.
1930. aasta sgisel viis vanaema tema Tallinna Veerenni tnava (V) algkooli esimesse klassi. Thed olid tal juba maal gooti thestikuga aabitsast selgeks pitud, kuid koolis tuli need uue piku jrgi mber ppida. Kevadeks sai ta siiski lugemise ktte.
1931. aasta suvel abiellus Harri isa teist korda. Kasuema Anette Habo toi perekonda kaks ttart oma esimesest abielust. Kuigi isa oli kike kige paremini melnud, lks suure pere lalpidamine juhusliku tga raskeks. Harri koos vennaga ji vanaema kasvatada. Vanema ttas maja- ja kooliteenijana, vahepeal elas kdus Rsmaal. Sai ta koolis kia Tallinnas, Paadremaal, Taeblas ja Keilas. ppimine oli aastatega jrjest edukamalt ja tunnistused paremaks linud. Koolis olid siis moes testid. pilasele anti trkitud ksimustelelt, milles tuli tita lngad vi teha arvutused. Hinde mras punktide arv. Nad ppisid kik pdlikult ja hinaga, testide kirjutamisel iga punkti prast pingutades ja omavahel visteldes. 1936. a. kevadel Harri lpetas Paadremaa Algkooli.
Tuli juttu sellest, mis temast pidi edasi saama - kas jb maale sulaseks vi lheb linna mnd ametit ppima. Tal oli kindel soov edasi kooli pseda. Ta tahtis petajaks hakata. Kirjutas sellest algkooli lpukirjandiski andiski. Seminari peeti siiski liiga kalliks ja Keilas elanud vanatdi soovitusel sooritas sisseastumiseksamid Tallinna Poeglaste Kaubandus-rindus-Keskkooli Sakala tnavas. Seal oli koos kolm kooli: kaubanduskool, kommertsgmnaasium ja progmnaasium; direktor ning petajad olid hised.
Esialgu ei linud tal keskkoolis kuigi hsti. Kige suuremat vaeva ngis vrkeelega, mida maa-algkoolides ksvahe ldse ei petatud, linnakoolides aga kll. Oli ta saksa keeles kaaspilastest maha jnud ja vaatamata armutule tuupimisele ikka teistest nrgem. Alles teisest klassist alates judis pikkamda jrele, kui saksa keelt hakkas andma petaja L. Kivimgi, tpne ja nudlik nii enese kui ka pilaste suhtes. ldiselt talle koolis meeldis. petati elavalt ja huvitavalt. Tundides vesteldi poliitikast ja reisimuljeist teistesse maadesse, Fasismi olemusest Itaalias ja Saksamaal andis jahmatamapaneva kirjelduse ajaloopetaja ja hilisem direktor U. Kessler. Oldi nudlikud, tundides valitses hea distsipliin, klassikursuse kordamise vimalust ei antud. Rhku pandi iseseisva t harjumuste kujunemisele, said nad palju praktilisi oskusi, nagu kirjavahetus, dokumentide vormistamine, masinakiri, tugeva aluse saksa keeles; toimetasime ja trkkisime oma ajakirja "Poiste Hl". Kooli mainet pilaste silmis tstis tublisti seegi, et paljud nende petajad olid ise ksutatavate pikute autorid: eesti keel - K. Mihkla, keemia - direktor O.J. Kiisel, raamatupidamine - J. Tammo, matemaatika - R. Meresmaa, saksa keel -H. Pezold, fsika - R. Kuna, vene keel - Aleksejev, joonistamine E. Kana.
Kaubanduskooli aastad olid sisukad ja lksid kiiresti. Suved veetis Paadremaal snnikodus. Rsmaa lks lesmge: raadati vsa- ja lepikualusest uut poldu, vanad puhastati kividest, muretseti masinaid, talus peeti head piimakarja. Mistagi polnud see tulnud iseenesest, vaid suure tga. Td nuti lasteltki, rkimata suurest linnakooli poisist. Ometi polnud see vastumeelt ega raske. Ootas ta alati aega, millal linnast maale pses. Rsmaal sai ta selgeks mitmesugused maatd. Talumehe hoolsus plluharimisel, maa ja metsa hoidmine, range kokkuhoid ja leiva kallikspidamine on sellest ajast meeles.
Kaubanduskoolis, eriti viimases klassis, hakkas Harri mtlema edasippimisest gmnaasiumis, et hiljem oleks tee lahti likooli. Klassis oli teisigi, kellel sama mte. Vtsid nad eratunde matemaatikas - kroon tund -, sest kaubanduskooli ja progmnaasiumi programmid erinesid. Vljavaateid veel kolmeks aastaks kooli jda pidas ta siiski vga nigelaiks. Kevadel tuli tal gmnaasiumi mte katki jtta - ei ninud vimalust kulude katmiseks.
Kaubanduskooli lpetamise jrel oleks saanud td pangas, kuid Harri see ei meelitanud - jllegi vaevas kahjutunne, et ta polnud ppinud seminaris. Otsustas ta asja omamoodi: ra kia ajateenistuses. Juunikuu algul olid paberid vormistatud ja komisjonis kidud.
Algasid 1940. aasta suve prdelised sndmused. Sjavkke ei voetud ja ta sitis suveks Rsmaale. Pidi ka aru pidama, mida edasi teha. Ootamatult selgus, et Rsmaal ei olda tema edasippimise vastu, tdimees koguni soovitas uuesti kooli minna -tal oli temaga sel teemal varem juttu olnud - arvas, et kll ta tuleb rahaga vlja, ja lubas toetada. Kahte korda ta seda elda ei lasknud. Tallinnas kies ta kohtas direktor O.J, Kiiselit, ta tundis huvi, mida Harria teeb vi kavatseb. Kui rkis soovist kommertsgmnaasiumi astuda, otsustas asja samas tnavanurgal: paneb nime kirja.
1940. aasta sgisel oli taas oma Sakala tnava koolis, aga seekord Tallinna Poeglaste Kommertsgmnaasiumi ehk "Komme" pilane. Endisi "Kauba" poisse istus peale tema klassis veel kolm, lejnud olid tulnud teistest Tallinna prognmaasiumidest ja reaalkoolidest. Elu lks sel sgisel vga sndmusterikkaks ja kiireks. Uudiseid tuli jrjest: esiteks muudeti kooli nimetus - kommertsgmnaasiumist sai kommertskool; teiseks lhendati ppeaega kolmelt aastalt kahele; kolnandaks, ja pilaste llatuseks, hakati maksma stipendiumi. Vahepeal oli rahakurssi muudetud ja Rsmaalt suvise t eest kaasa saadud saja krooniga polekski tal ilma stipendiumita midagi peale hakata olnud. ppeaja lhendamine toi kaasa tunniplaani tunduva paisumise, kuid "Kauba" poiste elu oli kergem, sest eriained olid tuttavad, masinakirjatundidest vabastati, sai koguni tasulist masinakirjatd.
hel vahetunnil tmbas kaubanduskooliaegne klassijuhataja E. Kana Harri kitlinbist kinni vttes enda juurde ja tles, e