Жизнь и творчество Harri Jotilde;gisalu

Информация - Литература

Другие материалы по предмету Литература

t tahab nu anda. Oli vrt nu: teha julust leminekueksamid teise klassi ja kool kevadel lpetada, lubas avaldust ppenukogus toetada. Selleks tuli iseseisvalt ra ppida l. klassi teise ja 2. klassi esimese poolaasta ldained.

Nii lkski. Aega oli kll napilt, aga koos pinginaabriga tegid nad eksamid ra ja uuest aastast kolisime teise klassi. Kevadel Harri lpetas kooli. Sel ajal ei osanud arvata, kui oluline dokument on kommertskooli lputunnistus see vrdub keskkooli lputunnistusega, kaubanduskooli oma aga mitte. Harri jaoks kige olulisem seoses teise klassi leminekuga selgus mrtsis, kui lppklassides loeti ette Eesti NSV Hariduse Rahvakomissariaadi ringkiri, milles kutsuti noori toole rahvakooli petajatena ja osa vtma vastavatest kursustest. Teisiti eldes; pakuti petajaametit, seda, millest oli ta melnud juba algkoolist peale, aga kaubondus- ja kommertskooliaastatega sellest aina kaugenenud. Viis ta sedamaid avalduse direktori lauale. Kogu kooli peale oli see ainus. Vastus tuli rutem, kui oodata vis -Harri arvati rahvakooli petaja kandidaadiks, saadeti ka tjuhendid algkooli ppeprogrammide ja pikute lbittamiseks ning kutse katsetele. Katsed toimusid juuni algul, kursused pidid algama 23. juunil. Oli ta ainus meeshing ja vististi ka kige noorem le saja petajakandidaadi hulgas. Katsed sooritatud ja kool lpetatud, sitis Harri Kuusmaale, ise pisut kahetsedes, et juba enne jaanipeva, mida koduklas peeti alati armsa pidulikkusega, peab tagasi Tallinnas olema.

Algas Suur Isamaasda. Kursused ei toimunud. Jin Paadremaale, tuli Saksa okupatsiooni aeg.

Paadremaa Algkooli juhatajal oli tema petajakutseks valmistumine teada ja tema ettepanekul suunas Lnemaa koolivalitsus Harri Martina Algkooli tle. Oli ta petajaks Martnas, Rudes ja Lihulas, seejrel teenis kaks aastat tpataljonis. Prast demobiliseerimist 1946, aasta novembris ttas jlle petajana Lnemaal, seekord Saulepis.

1947. aasta l. septembrist tuli Mrjamaa Keskkooli. Mrjamaale ta oleb jnudki. Ttas ta Ants Lauteri nimelises Mrjamaa Keskkoolis kolmkmmend ks aastat, nendest kakskmmend kuus ppealajuhatajana. T krval lpetas 1950. aastal Tallinna petajate Instituudi ja 1955. aastal Herzeni-nimelise Pedagoogilise Instituudi Leningradis, omandades keskkooli bioloogia- ja keemiaopetaja kutse.

1957. aastal Harri abiellus petaja Elsa Milliga. Nende peres on ttar Miina, kes pib Tallinna Riiklikus Konservatooriumis muusikapedagoogikat.

Sjajrgset kooli iseloomustasid pilaste ja petajate hiskondlik aktiivsus ning vsimatu trgamine. Toimusid pilaste kunstilise isetegevuse olmpiaadid. 1948. aasta kevadiseks levaatuseks Harri kirjutas nidendi "Tismehed", millega judsid "Estonia" lavale. Kriitika nimetas nidendit sisult trafaretseks, kuid elavalt kirjutatuks ja hsti mngituks, nii et saal elas kaasa. Repertuaaripuudusest aetuna kirjutas nidendeid veelgi. Palju kaugemale oma kooli lavast need siiski ei judnud, olid lesehituselt liiga ldvad ja igavad.

hel peval, mletas ta seda hsti, tuli kooli petajatetuppa tuttav, muheda olekuga noormees, ks nendest, kellega koos olid Sakala tnavas oma koolide "Poiste Hlt" trkkinud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Holger Pukk. Holger ttas siis "Sdeme" toimetuses. Siitpeale algas Harri koost "Sdeme", hiljem "Pioneeri" toimetusega, sest teine kooli- ja klassivend "Kommest" - Manivald Kesamaa -oli seal ametis. Kirjutas ta "Sdemele", "Pioneerile" ja "Thekesele", kujunes tutvus ning koost toimetuste ttajate, kirjanike Holger Puki, Jaan Rummo, Heljo Mnni, Heino Vli, Jaan Bannapi, Olivia Saare, Maimu Linname ja teistega. Sai Harri ohutust oma raamatute kokkupanemiseks.

Lapseplvekodu, pitud eriala, t koolis, samuti Lne-Eesti eluolu, ranniku, laidude ja saarte loodus on mjutanud tema kirjutamise ainevalda.

Tema raamatute esitrkkide toimetaja "Eesti Raamatu" lastekirjanduse toimetuses on olnud Helle Michelson. Peab Harri seda td autori jaoks oluliseks, ja selles mttes on tal onne olnud,

Koolit krvalt on raske leida aega kirjutamiseks. Tuli valida, kumma juurde jda. Otsustas kirjutamise kasuks - 1978. a. jtis petajat ja lahkusin koolist.