Geum.ru

Kierkegaard

Информация - Философия

Другие материалы по предмету Философия




mist mtlemiseks, kuna vaim pole mtlemine, mis ainult ei vimalda, vaid lausa nuab loogilist mtu ja ksitlust. Just selles on tema salvava mrkuse teline mte, et vite puhul - olemine ja mtlemine on samased, tuleb тАЬhekorraga naerda ja nuttaтАЭ.

Kui тАЬolemiseтАЭ asemel oleks jutt тАЬeksistentsistтАЭ (spetsiifilises thenduses, milles seda mistet kasutas Kierkegaard), ja тАЬmtlemiseтАЭ asemel - vaimust (jllegi tema thenduses), siis vormuleeriks vaimu ja eksistentsi samasuse printsiip adekvaatselt eksistentsialismi kui Kierkegaardi tpi subjektiivse idealismi philause.

elduga ei ole karvavrdki vastuolus Kierkegaardi poleemika Descartesi lausega тАЬma mtlen, jrelikult ma olen olemasтАЭ. Ta vitis, et olemise jreldamine mtlemisest on vastuolus, ja tstatas Descartesi vastu mtlemise ja olemise vahekorra vastupidise vormeli: тАЬKuna ma eksisteerin ja olen mtlev, siis ma mtlenтАЭ. Kierkegaard lisas, et kartesiaanlus liigendas olemise ja mtlemise, nende vahel ei ole тАЬideaalset samasustтАЭ. тАЬMtlemisega samane olemine ei ole ldse inimlik olemineтАЭ.

тАЬMinu peamine mte oli, et meie ajal on teadmise liklluse tttu ra unustanud, mis thendab eksisteerida ja mis thendus on enesessepratusel...тАЭ.

тАЬMned looduseuurijad leidsid vi pdsid leida kusagil maailmas eksisteerivat Archimedese punkti ja sellest punktist universumid vaadelda...тАЭ, on kirjutanud Kierkegaard. Tema leidis selle aga iseeneses.

Sellises spetsiifilises thenduses on тАЬeksisteerimineтАЭ Kierkegaardile ainuke тАЬtelisusтАЭ, mis piirab тАЬolemiseтАЭ mistet ja on vastandatud тАЬmtlemiseleтАЭ. тАЬOn telisus vlisilm?тАЭ ksib ta iseendalt, ja vastab eitavalt: тАЬTelisus on sisemaailmтАЭ, oma Mina enesesuhe oma Minaga.

Kiekegaardile oli erakordselt iseloomulik, et eksistentsi tunnistas ta тАЬainsaks tunnetamatuks asjaks iseeneses, millega mtlemises ei ole obsoluutselt midagi histтАЭ.

Kierkegaardi ei rahuldanud mratleda inimest mtleva olendina: selles ei ole inimese olemus ning see pole tema eksistentsis peamine. тАЬTeliselt inimlik on - kirg. Kireta ei saa eksisteerida. Kik eksistentsiprobleemid on henduses kirega. Kirg on eksistentsi Alfa ja Omega. Kirg eelkige. Kirg on eksistentsi liikumapanev jud ja тАЬsubjektiivsuse tippтАЭ.

Taani teoloogi arvates ei vi inimest niisiis mratleda mtleva substansina, loomuliku olendina ega ldse mingit liigi тАЬobjektinaтАЭ. Tegelikult ei saa inimest ldse defineerida. Olles kordumatu individuaalsus ja puht subjektiivne olend, teeb ta end selleks, mis ta on. тАЬinimene on vaim. Aga mis on vaim? Vaim - see on Mina.тАЭ

Ksimusele тАЬMis thendab olla inimene?тАЭ, Kierkegaard on taandanud filosoofia phiksimuse: mis thendab olla?...

Kierkegaard on end kunagi vrrelnud inimesega, kes elab iga hetk kokku variseda ahvardaval pningul. Seejuures ta teab seda. Selleprast ongi tema filosoofias leidnud end inimesed, kes elavad mahalhkumisele mratud hiskonnas, inimesed, kes тАЬon kaotanud jalge alt igasugune pinnaтАЭ.

Vib olla tema filosoofilised td pavad nu anda, aidata nendele inimestele. Ta ei taha ppida, vaid tahab, et inimesed ise leiaksid otsust.

V4ib-olla ks vljaps, mida ta pakub on: тАЬMistatuslik ei tule olla mitte ksnes teiste jaoks, vaid ka iseendale.тАЭ

KASUTATUD KIRJANDUS:

  1. ????????, ?. ??????????? ? ????. 1994.
  2. ??? ??????????. 1994.
  3. Bhhovski B. Kierkegaard (Suuri mtlejaid). 1975.
  4. Salumaa E. Kierkegaard. 1993.