Цикл-метод обучения. (Методика преподавания эстонского языка)
Реферат - Разное
Другие рефераты по предмету Разное
NARVA KRGKOOL
RIIGIEKSAMIT EESTI KEELE PETAMISE METOODIKAST
NARVA, 1999.
Sisu.
- Sissejuhatus………………………………………….. 2
- Tskkel………………………………………………. 6
- Tunniplaan……………………………………………7
- Lisad………………………………………………….. 8
Viiimasel ajal metodistid eelistavad vimalikult rohkem kasutada vrkeele pimisel kommunikatiivseid meetodeid. Kommunikatiivppe oletab, et uue materiali pimine ja omandamine toimub lbi suhtlemise. Nii philiseks pitajate lesandeks on luua tunnide kigus niisuguseid situatsioone, kus pilastel tekkiks suhtlemise vajadus vrkeeles. Minu arvates, loodud petaja poolt suhtlemissituatsioonides ei piisa. Suhtlemissituatsionist on rohkem kasu siis , kui ta tekkib tavalises elus.
Laps tegeleb heameelega sellega, mille eesmrgist ta aru saab. Kaasaegne pilaste plvkond saab aru eesti keele pimise vajadust. Nad saavad aru, et elavad Eestis, et eesti keel on riigikeel, ja teavad eesti keele vajadusest krghariduse saamisel. Nad teavad juba oma vanematelt, et eesti keele oskust nad vajavad meeldiva elukutse omandamiseks ja ka hea palkaga t saamiseks.
Aga meie regiooni probleem on selles, et meie oleme piiratud keelelistes kontaktides tavalises elus, thendab kooli seinate vljaspool. Suhelda eestlastega me saame ainult regiooni vljaspool. Palju vanemaid saavad sellest aru. Sellega ma seletan, miks nad saadavad oma lapsi eesti peredesse: selleks et seal nad piksid eesti keelt. See maksab aga palju (umbes 1000 EEK he ndala eest). Mida vib pakkuda selle asemel?
Mulle meeldib mtte, kui klass vene koolist sbrustab klassiga eesti koolist. Nad viksid teine teisele klla sita, teha erinevaid peosid koos ja samal ajal vene lapsed ppiksid eesti keelt. Lapsed saaksid lisamotivatsiooni keele pimiseks.
“Oled liiga naiivne! Sa ei ole koolis ttanud! Sa ei tea, kui raske see on. Kooli tulles sul kadub niisugune soov. Koolis sind ootab rutiine t. Sul ei ole aega niisugusteks asjadeks!” nii rkisid mulle minu tuttavad eesti keeli petajad. “Miks ka mitte?!?” mtlesin mina, sest olen niisuguseid niteid tegelikuses ninud, kui kik toimub just nii, nagu ma ka kujutan ette. Muidugi suur thsus on siin petaja ja klassipeta tegevusel. Jah, see on raske, aga pole vimatu. Kui on selline eesmrk, siis vib alati leida vimalusi tema saavutamiseks. Sellega ka lapsed saavad hea stiimuli ja selgitust milleks nad pivad mingit teemat eesti keeli tundides.
Niisuguseid kontakte luua eelistaksin mina neljandast klassist. Neljandas klassis pilased omavad juba piisavat snavara, et suhelda olmeteemadel. Niisugune suhtlemine oleks nende jaoks heaks stiimuliks eesti keeli arendamiseks.
Just selleprast olen valinud niisuguse teema oma ppetskli jaoks. Tskli teema on jutt iseendast. Selle ppetskliga algab ppet neljandas klassis. Selle teema valikuks on mul mned phjused. Kige pealt, neljandas klassis algab uus ppeastme. See thendab, et klassis vivad tulla uued pilase. See teema annab mulle vimaluse tutvuda nendega ja nende eesti keele oskusega. Teiseks, see teema on vajalik sbraliku kontakti loomiseks mne eesti kooli klassiga, sest esiteks nad vajavad ennast tutvustada. Kolmandaks, selle teema pimine on ppekavas ettenhtud.
Vastavalt ppekavale selle teema pimine algab teisel ppeastmel suhtlusoskuste valdkonnas “Inimene ja perekond”.ppekavale vastavalt pilane peab oskama andma andmeid enda kohta (nimi, perekonnanimi, vanus, aadress, telefoninumber jm.) ja ksima samasuguseid andmeid teistelt. Programmi jrgi seda teemat pitakse esimesena.
Kige pealt tahan elda eesmrkidest mida ma taotlen oma tskliga. Tskli kigus toimub suhtluskeele edasine tiustamine kuulamisel, monoloogilises ja dialoogilises knes. Kige pealt on vaja korrata ppematerialli, mis on pitud esimesel ppeastmel. Selle tskliga mul on vimalus pilasi ppeprotsessi kiguse prast pikka koolivaheaega sisse viija. Oma tskliga vin ka petada mbrikuid igesti vormistama ja oma adressi igesti kirjutama. pilane pib andma andmeid oma vanusest, vlimusest, lemmiktegevusest, nimetama oma telefoninumbrit. Liisaks tskli kigus harjutatakse mne hliku hldamist. Mis puutub materjallidesse, mida ma kasutan, siis philiseks on eesti keele pik vene koolide 4. klassile, mille autorid on Ivi Sepp ja Taavi Tammsaar. Liisamaterialid on on vetud “Aabitsast” eesti koolide jaoks (hldusharjutus 1. ja 2. tunni jaoks) ja eesti keele pimist algkoolile “Tere pevast! 1” (liisusalm 3. ja 4. tunni jaoks) /autorid ie Vahar ja Lea Maiberg/.
Milliseid teadmisi selle tskli piires pillased juba omavad:
- nad vivad telda oma nimi ja perekonnanimi
- vivad nimetada linna kus elavad ise ja nende sbrad
- teavad arvusid (1-100)
- teavad vrve ja vrvevarjundeid
- teavad mnede kehaosade nimetusi
- suudavad erinevates ppetegevuse vormides osaleda
- omavad rhma-, paari- ja individuaalt oskusi
- teavad mni nimi- ja asesnade allaltleva ja alaletleva knete vorme
Terve tskkel on on jagatud etapidele.
Esimese etappi nimetus on “Saagem tuttavaks”. Selle etapi eesmrk on korrata snavara, mis kasutatakse tutvuse kigus. Liisaks pilased peavad eraldama eesti nimesid vene nimedest. Philised osaoskused, mis sel etapil on audeerimine, rkimine, kirjutamine. Nende oskuste arendamiseks kasutatakse jrgmiseid harjutusi:
- kuula nimesid ja pane nendest kirja eesti nimesid
- nimeta oma pinginaabrile oma nimi ja perekonnanimi ja ksi sama temalt..
- koosta nimedest kett nii et jrgmine nimi algas eelmise nimi viimase thega
Teise etapi nimetus on “Minu aadress”.Kuidas oli juba eldud, nad vivad nimetada kus elavad nad ise ja nende sbrad. Uueks sel etapil oled nimetada oma aadressi (tnavat, maja ja korteri numbrit). Thelepanu peaks prata s ja l lppudele linnade nimetustes. pilased pivad ka kirjutama oma aadressi ies vormis (nii mbrikul, kui ka kirjalikus knes). On vaja korrata arvusid hest sajani. Philised osaoskused mis arendatakse sel etapil on vestlemine ja kirjutamine.
lesanded:
- reageeri ksimustele
- Kosta oma teksti nidendi jrgi
- kuula ja kirjuta mida sa kuulsid
- koosta jutustus antud andmete kohta (lisa 1)
- vaheta allakripsutatud sna
- kuula teksti ja tlgi
Kolmanda etapi nimetus on “Helista mulle”.
Philine eesmrk: uue knekonstruktsiooni phe ppimine (Minu telefooninumber on …). Sel etapil me kordame uuesti arvusid.
Osaoskused: vestlemine ja audeerimine.
Tvormid: frontaalt ja paarit.
Samal ajal pilased pivad hinnata teineteise vastuseid. Igaks nendest peab lugema oma pinginaabrile telefoninumber (lisa 2). Pinginaaber peab kontrollima vastuse igust ja panna hinna. Lisaks harjutatakse alaletleva kndevorme (nit: Mida sa paned Katjale? Ma panen Katjale 5/4/3/…).
Nelja e