Технологии Интернет /Эст./
Информация - Разное
Другие материалы по предмету Разное
ARVUTITE JA INTERNETI KASUTAMINE EESTI ELANIKE HULGAS
LHIKOKKUVTE
Lhtuvalt Balti meediateabe AS poolt lbiviidud esinduslikust uuringust Eesti 15-74aastaste elanike hulgas on kolmandik (33%) Eesti elanikke kasutanud kunagi oma elus arvutit.
15-19aastastest on arvutit kasutanud kolm neljandikku. Samas nende vanematest on seda teinud ainult iga viies ehk le kolme korra vhem. Pevas kasutab arvutit keskmiselt 116 tuhat inimest ehk 10,5% 15-74aastastest Eesti elanikest ja nad veedavad arvuti ees ligi kolm tundi.
Arvuti suurkasutajaid - inimesi, kes kasutavad arvutit viiel vi enamal peval ndalas, on Eestis 108 tuhat ning neid saab iseloomustada jrgmiste tunnustega 20-49aastased, krgharidusega ja heal jrjel olevad inimesed.
Endiselt on peamiseks arvuti kasutuskohaks oma tkoht, millele jrgneb kool ja kodu. Kllatki thtis on ka arvuti kasutamiskohana sprade ja tuttavate kodu. Mrkimist vrib kooli osathtsus arvuti kasutuskohana vaesemate ja maa-elanike hulgas.
Arvuti mittekasutajatest plaanib 13% jrgmise 12 kuu jooksul arvutit kasutama hakata, mis vib suurendada arvuti kasutajate arvu veerandi vrra.
Arvuti kasutamise vimalus kodus on 11% inimestest, neist alla poole on seda ka teinud. Jrgmise 12 kuu jooksul plaanib 7% inmestest kas ise vi keegi pereliikmetest osta arvutit.
Peamiseks phjuseks, miks arvutit kasutatakse on tekstittlusprogrammide kasutamine, millele jrgnevad arvutimngude mngimine. 69 tuhat ehk 6% Eesti 15-74aastast elanikku on kasutanud viimase kuue kuu jooksul internetti. Ainult 1% elanikest on kodus interneti hendusega arvuti. Mrkimist vrib, et Eesti interneti kasutajate hulgas sarnaneb naiste osakaal (38%) USA ja Suurbritannia vastavale nitajale. Samas on internet siiski paljuski nooremate inimeste prusmaa - 89% Eesti interneti kasutajatest on vanuses 15-39 aastat. Peamiseks interneti kasutamise phjuseks oli informatsiooni otsimine.
E-maili suurt potentsiaali on mrkinud mitmed uurijad. Eestis on saanud vi saatnud e-maili 5% elanikest.
Teemaga seotud mrksnadest teatakse kige paremini sna "Internet", millest enne intervjuud oli kuulnud 74% kigist vastajatest.
Erinevatest videtest, millega mdeti erinevaid hoiakuid ja hirme, mis vastajatel arvutite ja nendega suhtlemise kohta on, plvis kige suurema ksmeele internetipunktide idee (81% nus ideega). 73% vastajatest nustus sellega, et arvuti jb tnu oma hinnale rikkamate inimeste prusmaaks. Vrdselt 62% oli nus videtega "Mul ei ole mingit kartust arvuti kasutamisel" (ei olnud nus 16%) ja "Arvuti peaks olema peamiselt selleks, et teha tasju" (ei olnud nus 30%). Kige viksem oli nustujate ja mittenustujate osakaal mnevrra provotseeriva vite, et internetiga samavrse info saab ktte ka raamatute ja ajakirjanduse vahendusel (46% nus ja 34% ei olnud nus).
SISSEJUHATUS
Ajavahemikul 13.- 19. veebruar 1997 viis Balti Meediateabe AS - Baltic Media Facts EMORi Omnibuss-uuringu raames lbi uuringu "Arvutite ja interneti kasutamisest Eesti elanike hulgas".
Antud uuring on plaanitud alustama laiemat samateemalist uuringuprojekti. Arvutid ja nendega seotud tooted ja teenused on viimase aastakmne jooksul olnud ks enim arenenud majandusharu. Areng on olnud mrkimisvrne nii majandusharu rahalises vrtuses kui ka riistvara ja tarkvara leldise arengu ning kasutajate seisukohalt. Eestile ei kuulu kll selles arengus juhtpositsioon, kuid uhkusega vime tunnistada, et Eesti ei srgi ka kogu lejnud maailma sabas vaid prib julgelt infomaailma suurte hulka. Viimasel ajal palju jutuks olnud "Tiigrihppe" projekt on mitmeidki huvirhmi Eestis sundinud tsisemalt analsima hetkeolukorda, et mista, milliselt platvormilt me arenema hakkame vi igemini, milline on hetkeseis protsessi puhul, mis toimub otsustajatest sltumatult, ja kuivrd ning mis suunas oleks neid hppajaid vaja suunata. Antud uuringu esmane eesmrk ongi anda lbilige veebruaris 1997 Eesti hiskonnas eksisteerinud olukorrast arvutite kasutamisest, omamisest, tarbimisest ning vimalike hirmude ja ohtude selgitamine teise kirjaoskuse suhtes.
Uuring viidi lbi Eesti Rahvusraamatukogu finantsilisel toel (UNDP Eesti projekt). Vimaldamaks hiskonnale oluliste andmete laialdasemat kasutamist ja eneseanalsi teostamist, siis on antud uuring lisaks paberkujul tisaruandele ja lhikokkuvttele leitav ka Interneti kodulehekljelt
Aruande esimeses osas on toodud metoodika kirjeldus, teises osas on esitatud uuringu tulemused nii graafiliselt kui ka kommenteeritult.
Paberaruande lisas on esitatud ksimustik (nii eesti kui ka vene keeles) ja tabelaruanne.
METOODIKA KIRJELDUS
Valim ja ksitlus
Uuring viidi lbi personaalintervjuusid (face-to-face interviews) kasutades. Ksitlusts osales 87 spetsiaalse ettevalmistuse saanud AS EMORi ksitlejat. Valimi koostamise aluseks veti Eesti Statistikaameti arvestuslikud rahvastiku andmed seisuga 1. jaanuar 1996. Valimi koostamise meetod oli kihistatud kaheastmeline juhuvalim. Vljavte on esinduslik Eesti 15-74aastaste elanike likes, kelle arv on seisuga 1. jaanuar 1996 1108167.
Ksitlus plaaniti viia lbi 1000 vastaja hulgas. Intervjuusid teostati 996. Uuringu esinduslikkuse tagamiseks kasutati kaalumist.
Uuringu tulemuste esitluses on sagedamini kasutatud soo, vanuse, rahvuse ja asulatbi likeid.
Andmettlus
Andmete ttlemisel kasutati andmeanalsiprogrammi ODIN.
Andmetabelite uurimisel ja tulemustest jrelduste tegemisel tuleb arvestada valimi veaga. Oleme andnud vea piirid 95% tenosusega, arvestades koguvalimi ja sagedamini esinevate alarhmade arvulist suurust.
Teostajad
- Uuringu eri etappides osalesid ja olid vastutavad:
- Tellijapoolsed kontaktisikud: Mihhail Ottmaa, Linnar Viik
- Uuringu kava ja aruande koostamine: Margo Veskimgi
- Valimi koostamine: Helje Proosa
- Ksitlust koordineerimine: Marge Vainre
- Andmesisestus: Marit Talivee
- Tabelttlus: Karin Laur
- Graafilised td: Garry Ingel
- Tlkimine (ankeet vene keelde): Tatjana Krieger
- Tlkimine (aruanne inglise keelde): Margo Veskimgi, Karin Laur
II TULEMUSED
2.1. Arvuti kasutamine ldse
Arvutid, mis 15 aastat tagasi olid suured, aastakmneid varem hiigelsuured nii pindalalt kui ka ruumalalt ning valdavalt vheste spetsialistide prusmaa, kes suutsid nendega ttada, on muutunud tnaseks tarvitatavaks suurele hulgale inimestele ning arvutite arendajate eesmrk on viia arvuti vi see mis arvutist alles jb igahe koju ning vrdustada arvuti telefoni, raadio vi teleriga.
2.1.1. leldine kasutamine
Ligi kolmandik (33%) Eesti 15-74aastastest elanikest on kasutanud oma elus personaalarvutit, kompuutrit.
Teistest enam on kasutanud noored inimesed vanuses 15-19 aastat. Kui kolm neljandikku neist on kasutanud oma elus arvutit, siis nende vanematest on seda teinud iga viies ja vanavanematest iga kahekmnes.
Mehed on kasutanud naistest arvutit enam (35% vs 31%). Eestlastel on olnud arvutitega rohkem kokkupuuteid kui mitte-eestlastel (36% vs 27%). Rahvus-sugu-vanus gruppidest on enim arvutit kasutanud oma elus noored (15-29aastased) eestlased (74%), noored mitte-eestlased (58%), noored eestlannad (57%) ja noored mitte-eestlannad (55%). Kige vhem 50aastased ja vanemad mitte-eestlannad (5%).
Kuna noored on kasutanud arvutit enim pole ka llatus, et erineva tegevusaladega inimestest on arvutit enim kasutanud ppurid (80%). Ise endale tandjatest on arvutit kasutanud 61% ja spetsialistidest 56%. Reattajatest on arvutit kasutanud 20% ja pensionridest 4%.
Krgharidusega inimestest on arvutit kasutanud le poole (57%). Alla keskharidusega inimestest on seda teinud alla veerandi (22%). Inimestest, kes kuuluvad rikkamasse elanikkonnakihti (le 2000 krooni sissetulek pereliikme kohta), on arvutit kasutanud 58%. Madalaim on see nitaja 1001-2000 krooni pereliikme kohta teenivate inimeste hulgas (26%). Linnaelanikest on arvutit kasutanud 36% ja maa-elanikest 25%.
2.1.2. Arvuti kasutusaktiivsus
Kui Eestis on 15-74aastaste hulgas 746 tuhat inimest (67%), kes pole kunagi arvutit kasutanud, siis kasutajad 363 tuhat jagunevad omakorda alljrgnevalt: