Жизнь и творчество Harri Jotilde;gisalu

Tallinna Mustamдe Reaalgьmnaasium

REFERAAT

Хpetaja:

Koostamine: Anton Vedešin 10 “A” klass

Tallinn

2000

BIOGRAAFIA

Ta on pдrit Lддnemaalt, Paadremaa Rььsmaalt, kus sьndis 1922. aasta augustikuu 24. pдeval.

Rььsmaa oli vana talu, mida tema isa poolt vanaema vanemad (Mьllerid) asusid pidama ja pдriseks ostma juba eelmise sajandi lхpul. Esimesed mдlestused ongi tal sьnnikodust: vana хlgkatu elumaja ja samasugune ait ning karjalaut, kambri otsas suur aed хuna-, ploomi- ja kreegipuudega, koplivдravas pхline kask linnupesadega. Koppel ja karjaaed olid hobuste, lehmade ja lammaste pдralt, toa taga rohetas mudane tiik, mis kevaditi kubises konnadest, suvel pьherdasid seal sead. Tagaхuest voo­las lдbi kiire oja, tegi poliste sangleppade all lookeid. Suur­vee ajal uputas, suvel aga oli vett nii vдhe, et kalad - lut­sud ja haugid - jдid kuivale. Karjamaa oli kхrge poliste mдn­dide alune, kust korjati korvi- ja tьnnitдite viisi marju ning seeni. Heinal kдidi soos, sumbati poolest sддrest saadik vees. Talveхhtutel nokitsesid mehed pьsside kallal, rohitsesid neid ja valasid kuule ning haavleid, et jдnese- vхi rebasejahile min­na. Ahjupragudes laulsid kilgid.

Esimesest suurest sojast oli tema isa Vladimir koju tulnud invaliidina. Ta abiellus naabervallast pдrit taluteenija Miina Adleriga. See abielu ei kestnud kaua. Pдrast tema venna Antoni sьndi 1925. aasta algul Harri ema haigestus ja suri Tallinna haiglas. Jдi ta vennaga vanaema Vana-Miina hoole alla. Sellega Rььsmaa хnnetused ei lхppenud: vanaisa Kaarli kьlmetas lubjaahju ehitu­sel ja kopsuhaigus viis ta enneaegselt hauda, jдrgnes vanaema pikaajaline haigus. Tццkдtest tuli puudus, vхlad дhvardasid ta­lu. Kхik kokku viis selleni, et Rььsmaa anti Harri isa хe, s.o. tema tдdi Anastasia ja tдdimehe Jaak Saali pere pidada ning Harri pere asusid Tallinna. 1915. aastani olid tema vanavanemad linnas ela­nudki, siis aga Rььsmaale kutsutud, sest talu oli peremehe, vanaema venna surma jдrel tьhjaks jддnud.

1929. aasta oli linna ьmberasumiseks ebasoodus - kriisi ja tццpuuduse aeg. Siitpeale lхppes tema muretu vдikelapsepoli: mдletas, et ta ei kohanenud kitsa linnakorteriga, tundsis puu­dust Rььsmaa хuest, jхest ja loomadest. Muule lisaks oli ta esi­mese linna-aasta jдrjest haige. Tekkis mingi umbusk linna suh­tes, millest ta polegi pдriselt vabanenud.

1930. aasta sьgisel viis vanaema tema Tallinna Veerenni tдna­va (V) algkooli esimesse klassi. Tдhed olid tal juba maal goo­ti tдhestikuga aabitsast selgeks хpitud, kuid koolis tuli need uue хpiku jдrgi ьmber хppida. Kevadeks sai ta siiski lugemise kдtte.

1931. aasta suvel abiellus Harri isa teist korda. Kasuema Anette Habo toi perekonda kaks tьtart oma esimesest abielust. Kuigi isa oli kхike kхige paremini mхelnud, lдks suure pere ьlalpida­mine juhusliku tццga raskeks. Harri koos vennaga jдi vanaema kasvatada. Vanema tццtas maja- ja kooliteenijana, vahepeal elas kх­dus Rььsmaal. Sai ta koolis kдia Tallinnas, Paadremaal, Taeblas ja Keilas. Хppimine oli aastatega jдrjest edukamalt ja tun­nistused paremaks lдinud. Koolis olid siis moes testid. Хpi­lasele anti trьkitud kьsimustelelt, milles tuli tдita lьngad vхi teha arvutused. Hinde mддras punktide arv. Nad хppisid kхik pььdlikult ja хhinaga, testide kirjutamisel iga punkti pдrast pingutades ja omavahel vхisteldes. 1936. a. kevadel Harri lхpetas Paadremaa Algkooli.

Tuli juttu sellest, mis temast pidi edasi saama - kas jддb maale sulaseks vхi lдheb linna mхnd ametit хppima. Tal oli kindel soov edasi kooli pддseda. Ta tahtis хpetajaks hakata. Kirjutas sellest algkooli lхpukirjandiski andiski. Seminari peeti siis­ki liiga kalliks ja Keilas elanud vanatдdi soovitusel soorita­s sisseastumiseksamid Tallinna Poeglaste Kaubandus-Дrindus-Keskkooli Sakala tдnavas. Seal oli koos kolm kooli: kaubanduskool, kommertsgьmnaasium ja progьmnaasium; direktor ning хpe­tajad olid ьhised.

Esialgu ei lдinud tal keskkoolis kuigi hдsti. Kхige suure­mat vaeva nдgis vххrkeelega, mida maa-algkoolides ьksvahe ьld­se ei хpetatud, linnakoolides aga kьll. Oli ta saksa keeles kaasхpilastest maha jддnud ja vaatamata armutule tuupimisele ikka teistest nхrgem. Alles teisest klassist alates jхudis pikkamццda jдrele, kui saksa keelt hakkas andma хpetaja L. Kivimдgi, tдpne ja nхudlik nii enese kui ka хpilaste suhtes. Ьldi­selt talle koolis meeldis. Хpetati elavalt ja huvitavalt. Tun­dides vesteldi poliitikast ja reisimuljeist teistesse maadesse, Fašismi olemusest Itaalias ja Saksamaal andis jahmatamapaneva kirjelduse ajalooхpetaja ja hilisem direktor U. Kessler. Oldi nхudlikud, tundides valitses hea distsipliin, klassikursuse kordamise vхimalust ei antud. Rхhku pandi iseseisva tцц harju­muste kujunemisele, said nad palju praktilisi oskusi, nagu kirjavahetus, dokumentide vormistamine, masinakiri, tugeva aluse saksa keeles; toimetasime ja trьkkisime oma ajakirja "Poiste Hддl". Kooli mainet хpilaste silmis tхstis tublisti seegi, et paljud nende хpetajad olid ise kдsutatavate хpikute autorid: eesti keel - K. Mihkla, keemia - direktor O.J. Kiisel, raamatu­pidamine - J. Tammo, matemaatika - R. Meresmaa, saksa keel -H. Pezold, fььsika - R. Kuna, vene keel - Aleksejev, joonista­mine E. Kana.

Kaubanduskooli aastad olid sisukad ja lдksid kiiresti. Su­ved veetis Paadremaal sьnnikodus. Rььsmaa lдks ьlesmдge: raadati vхsa- ja lepikualusest uut poldu, vanad puhastati kividest, muretseti masinaid, talus peeti head piimakarja. Mхis­tagi polnud see tulnud iseenesest, vaid suure tццga. Tццd nхu­ti lasteltki, rддkimata suurest linnakooli poisist. Ometi pol­nud see vastumeelt ega raske. Ootas ta alati aega, millal lin­nast maale pддses. Rььsmaal sai ta selgeks mitmesugused maa­tццd. Talumehe hoolsus pхlluharimisel, maa ja metsa hoidmine, range kokkuhoid ja leiva kallikspidamine on sellest ajast mee­les.

Kaubanduskoolis, eriti viimases klassis, hakkas Harri mхtlema edasiхppimisest gьmnaasiumis, et hiljem oleks tee lahti ьli­kooli. Klassis oli teisigi, kellel sama mхte. Vхtsid nad eratunde matemaatikas - kroon tund -, sest kaubanduskooli ja progьmnaasiumi programmid erinesid. Vдljavaateid veel kolmeks aastaks kooli jддda pidas ta siiski vдga nigelaiks. Kevadel tu­li tal gьmnaasiumi mхte katki jдtta - ei nдinud vхimalust ku­lude katmiseks.

Kaubanduskooli lхpetamise jдrel oleks saanud tццd pangas, kuid Harri see ei meelitanud - jдllegi vaevas kahjutunne, et ta polnud хppinud seminaris. Otsustas ta asja omamoodi: дra kдia ajateenistuses. Juunikuu algul olid paberid vormistatud ja komisjonis kдidud.

Algasid 1940. aasta suve pццrdelised sьndmused. Sхjavдkke ei voetud ja ta sхitis suveks Rььsmaale. Pidi ka aru pidama, mi­da edasi teha. Ootamatult selgus, et Rььsmaal ei olda tema edasiхppimise vastu, tдdimees koguni soovitas uuesti kooli minna -tal oli temaga sel teemal varem juttu olnud - arvas, et kьll ta tuleb rahaga vдlja, ja lubas toetada. Kahte korda ta seda цelda ei lasknud. Tallinnas kдies ta kohtas direktor O.J, Kiiselit, ta tundis huvi, mida Harria teeb vхi kavatseb. Kui rддkis soovist kommertsgьmnaasiumi astuda, otsustas asja samas tдnavanurgal: paneb nime kirja.

1940. aasta sьgisel oli taas oma Sakala tдnava koolis, aga seekord Tallinna Poeglaste Kommertsgьmnaasiumi ehk "Komme" хpi­lane. Endisi "Kauba" poisse istus peale tema klassis veel kolm, ьlejддnud olid tulnud teistest Tallinna progьnmaasiumidest ja reaalkoolidest. Elu lдks sel sьgisel vдga sьndmusterikkaks ja kiireks. Uudiseid tuli jдrjest: esiteks muudeti kooli nimetus - kommertsgьmnaasiumist sai kommertskool; teiseks lьhendati хppeaega kolmelt aastalt kahele; kolnandaks, ja хpilaste ьlla­tuseks, hakati maksma stipendiumi. Vahepeal oli rahakurssi muudetud ja Rььsmaalt suvise tцц eest kaasa saadud saja kroo­niga polekski tal ilma stipendiumita midagi peale hakata ol­nud. Хppeaja lьhendamine toi kaasa tunniplaani tunduva pai­sumise, kuid "Kauba" poiste elu oli kergem, sest eriained olid tuttavad, masinakirjatundidest vabastati, sai koguni tasulist masinakirjatццd.

Ьhel vahetunnil tхmbas kaubanduskooliaegne klassijuhataja E. Kana Harri kitlinццbist kinni vхttes enda juurde ja ьtles, et tahab nхu anda. Oli vддrt nхu: teha jхulust ьleminekueksamid teise klassi ja kool kevadel lхpetada, lubas avaldust хppenхu­kogus toetada. Selleks tuli iseseisvalt дra хppida l. klassi teise ja 2. klassi esimese poolaasta ьldained.

Nii lдkski. Aega oli kьll napilt, aga koos pinginaabriga tegid nad eksamid дra ja uuest aastast kolisime teise klassi. Kevadel Harri lхpetas kooli. Sel ajal ei osanud arvata, kui oluline dokument on kommertskooli lхputunnistus — see vхrdub keskkooli lхputunnistusega, kaubanduskooli oma aga mitte. Harri jaoks kхi­ge olulisem seoses teise klassi ьleminekuga selgus mдrtsis, kui lхppklassides loeti ette Eesti NSV Hariduse Rahvakomissari­aadi ringkiri, milles kutsuti noori toole rahvakooli хpetaja­tena ja osa vхtma vastavatest kursustest. Teisiti цeldes; paku­ti хpetajaametit, seda, millest oli ta mхelnud juba algkoolist peale, aga kaubondus- ja kommertskooliaastatega sellest aina kaugenenud. Viis ta sedamaid avalduse direktori lauale. Kogu koo­li peale oli see ainus. Vastus tuli rutem, kui oodata vхis -Harri arvati rahvakooli хpetaja kandidaadiks, saadeti ka tццju­hendid algkooli хppeprogrammide ja хpikute lдbitццtamiseks ning kutse katsetele. Katsed toimusid juuni algul, kursused pidid algama 23. juunil. Oli ta ainus meeshing ja vististi ka kхige noo­rem ьle saja хpetajakandidaadi hulgas. Katsed sooritatud ja kool lхpetatud, sхitis Harri Kuusmaale, ise pisut kahetsedes, et ju­ba enne jaanipдeva, mida kodukьlas peeti alati armsa pidulik­kusega, peab tagasi Tallinnas olema.

Algas Suur Isamaasхda. Kursused ei toimunud. Jдin Paadremaale, tuli Saksa okupatsiooni aeg.

Paadremaa Algkooli juhatajal oli tema хpetajakutseks valmis­tumine teada ja tema ettepanekul suunas Lддnemaa koolivalitsus Harri Martina Algkooli tццle. Oli ta хpetajaks Martnas, Rхudes ja Lihulas, seejдrel teenis kaks aastat tццpataljonis. Pдrast demobiliseerimist 1946, aasta novembris tццtas jдlle хpeta­jana Lддnemaal, seekord Saulepis.

1947. aasta l. septembrist tuli Mдrjamaa Keskkooli. Mдr­jamaale ta oleb jддnudki. Tццtas ta Ants Lauteri nimelises Mдrja­maa Keskkoolis kolmkьmmend ьks aastat, nendest kakskьmmend kuus хppealajuhatajana. Tцц kхrval lхpetas 1950. aastal Tal­linna хpetajate Instituudi ja 1955. aastal Herzeni-nimelise Pedagoogilise Instituudi Leningradis, omandades keskkooli bioloogia- ja keemiaopetaja kutse.

1957. aastal Harri abiellus хpetaja Elsa Milliga. Nende peres on tьtar Miina, kes хpib Tallinna Riiklikus Konservatooriumis muusikapedagoogikat.

Sхjajдrgset kooli iseloomustasid хpilaste ja хpetajate ьhis­kondlik aktiivsus ning vдsimatu tццrьgamine. Toimusid хpilas­te kunstilise isetegevuse olьmpiaadid. 1948. aasta kevadiseks ьlevaatuseks Harri kirjutas nдidendi "Tдismehed", millega jхudsid "Estonia" lavale. Kriitika nimetas nдidendit sisult trafaret­seks, kuid elavalt kirjutatuks ja hдsti mдngituks, nii et saal elas kaasa. Repertuaaripuudusest aetuna kirjutas nдidendeid veelgi. Palju kaugemale oma kooli lavast need siiski ei jхud­nud, olid ьlesehituselt liiga lхdvad ja igavad.

Ьhel pдeval, mдletas ta seda hдsti, tuli kooli хpetajatetuppa tuttav, muheda olekuga noormees, ьks nendest, kellega koos olid Sakala tдnavas oma koolide "Poiste Hддlt" trьkkinud –

Hol­ger Pukk. Holger tццtas siis "Sдdeme" toimetuses. Siitpeale algas Harri koostцц "Sдdeme", hiljem "Pioneeri" toimetusega, sest teine kooli- ja klassivend "Kommest" - Manivald Kesamaa -oli seal ametis. Kirjutas ta "Sдdemele", "Pioneerile" ja "Tдhe­kesele", kujunes tutvus ning koostцц toimetuste tццtajate, kirjanike Holger Puki, Jaan Rummo, Heljo Mдnni, Heino Vдli, Jaan Bannapi, Olivia Saare, Maimu Linnamдe ja teistega. Sai Harri ohu­tust oma raamatute kokkupanemiseks.

Lapsepхlvekodu, хpitud eriala, tцц koolis, samuti Lддne-Eesti eluolu, ranniku, laidude ja saarte loodus on mхjutanud tema kirjutamise ainevalda.

Tema raamatute esitrьkkide toimetaja "Eesti Raamatu" las­tekirjanduse toimetuses on olnud Helle Michelson. Peab Harri seda tццd autori jaoks oluliseks, ja selles mхttes on tal onne ol­nud,

Koolitцц kхrvalt on raske leida aega kirjutamiseks. Tuli valida, kumma juurde jддda. Otsustas kirjutamise kasuks - 1978. a. jдtis хpetajatцц ja lahkusin koolist.