Реферат: Eesti pohjarannik /estonii/.


EESTI PХHJARANNIK



Pхhjarannik- on kiviline paekallas Tallinnast Narvani. Enamasti on aga
kaljune sein taandunud metsade rohelusse, lхhestatud jхgede kanjoneist
vхi hддbunud lahtedest, mattunud kohati ьsna liivade alla ja kulunud
maadligi madalaks. Randade taustaks on pea kхikjal metsad. Vaid
siin-seal murravad merejoout linnad ja tццstusasulad, kalurikьlad ja
metsadevarju peitunud puhkealevid.

Pхhjaranniku “kontrapunktiks” on vabariigi pealinn Tallinn. Sajandeis
kхrgusesse ja laiuti kasvanud kivine linn on loodus kauge. Tallinn on
osa pхhjarannikust. Eestimaa pхhjarannikuks on Soome lahe lхunakallas
alates Pххsaspea poolsaarest kuni meie riigi idapiirini, Narva jхeni.
Nende vahele jддb ligi 300 km ддrmiselt mitmepalgelist rannaja lavamaad.

Mis on kogu pхhjarannikut siduvaks, kхiki maastike lдbivaks
tunnusjooneks? Neid on siinmail isegi kaks. Esimene on maa ja vee,
mandri ja mere piir, joon, kus aeglaselt taanduv meri loovutab jдrjest
uut maad, seda purustades ja taaskuhjates.

Pхhjaranniku teiseks tunnusjooneks, on piir klindijoonel, piir
kahesuguse looduse, kahe elulaadi ja kultuurigi vahel. Ьks neist on
pццratud mere poole, on sellest elatuv, teine suunatud mulda, sellest
toituv. Paekalda ja mere vahemiku maa on noor. Jalge alt on leida
sinisavi, mille pхletamisest saadud tellist ja toodetakse veel praegu
tsementi.

Astangupealset alust, halli paasi, on murtud kivimurdudest, sellest on
laotud linnade seinu ja tehasemььre, korjatud kokku pikkadese
kiviaedadesse ja sillutatud kхnniteedesse.

Pikki rannajoout on ehitatud mхisad (Sagadi, Varangu, Kolga, Vihula,
Paluse). Pхhjaranniku pхllud on maalad, mis on vхidetud metsadeet ja
kivivдljadet. Viljemaade pidamine on alati olnud vaevarikas. Toittu on
astasadu teenitud ersaks ka kalastamisega.

Inimesi ьhendavad teed. Pхhjarannikul kulgevad need ikka rццbiti
paerinnakuga, enamasti otse selle ддrel, vaid randa viisid teetupikud.
Randlase teeks oli piirideta meri. Ka kьlad koondusid astangujoonele,
ikka sinna, kus tхusis paepinnale vхi paerinnakust immitses allikavesi.

On tхestusi ajaloost, et samuti on tekkinud iidsel ajal ka vana Tallinna
linnus. Ajaloo vдltel on aga Tallinna piirialal on tekkinud Tallinnlaste
puhke- ja kultuuri ala Kadriorg.

Pidu- ja puhkerannal. Asjaliku ja tцise Tallinna piiriks mererannas on
Kadriorg. Siit algab linna pidu- ja puhkepool. Seda veel Peeter 1
aegadest, mil linnasaginast tьlpinud valitseja valis oma linnatagusele
majakesele eraldatud, vaikse koha mere naabrusse, pхliste puude alla,
otse paeastangu jalamile.

Hiljem kerkisid siia nii uued aiamajakesed kui lossid, tsaari
lдhikondlaste villad ja hilisemategi suurnike eluasemed. Looduslikesse
tammikutesse ja kivikьlvide vahele ilmusid sirged vхi keerutavad teed,
vхserik asendus baroksete ehisaedadega.

Vesisest ja kivisest linnatagusest oligi saanud keisri naise nime kandev
saksik Katharinental, maakeeles lihtsalt- Kadriorg, tдnaseks linlaste
lemmikpuhkepaiku. Kхrvuti antiikjumalate kujudega on siin koha leidnud
meie vдikerahva kirjanike ja kunstnike mдlestust tдhistavad
mдlestusmдrgid. Mereддrse “Russalka” laevatддvi matkiva kivi jalamilt
avaneb vaade teisele memoriaalile, mida tдhistab kaugele paistev
dolomiitobelisk.

Taamal, rinnaku eel kхrgub Tallinna ьks pidulikumaid rajatisi-
laulukaar, mille alla iga 5 aasta mццdudes koguneb kogu vabariigi
laulurahvas. Ьhislaul kaigub ьle Lasnamдe nхlva ja mere, lдbi
sajatuhandelise pidulistepere sьdame. Esimest 1880.a

Tallinnas (jдrjekorras kolmas) peetud ьldlaulupidu tдhistab
tagasihoidlik mдlestuskivi Laulupeo tдnava hoonete vahel. Kхiki
ьldlaulupidusid, mis alates 1960. Aastat kхlavad juba tдnase laulukaare
astmetelt, tдhistab aga graniitne ja tammine memoriaal Lauluvдljaku
kхrgel nхlval. Kivitulpadel on lugeda nii 1 laulupeost Tartus 845
osalejaga kui 1950. Aastal ligi 32 tuhande lauljaga peost Tallinnas,
kuni viimase suurpeoni.

Rannateel”Russalkast” Piritani on alati jalutajaid, merehддlte
kuulajaid, linna panoraami imetlejaid. Erilise ruumilisuse ja vхlu
omandab linnavaade videviku saabudes. Rannavesi loksub kord leebe
lainena, kord raevuka, rannakividel ja betoonseinal mьriseva tormiveena,
kord koos ххtsuva taldrikjддga. Kaldaддrset veelagedat kirjavad
metspardid, sekka luigedki, silmapiiril avardub aga meri-tццmees
sisereidile saabuvate vхi lahkuvate alustega turjal.

Rannatee lхpetab olьmpiakompleksi hoonetekogum, meie vabariigi viimaste
aastate mдrkimisvддrseim, riiklikke preemiaid pдlvinud suurehitis.
Hoogsa rьtmiga hooneterьhmas paiknesid 1980. a . Moskva olьmpiamдngude
ajal purjeredati keskus ja olьmpiakьla. Olьmpiatuli leegitses otse
Pirita jхe veepiril lipuvдljakul. Nььd meenutab Tallinna ja Pirita
spordi suurpдevi ka ahkrutest ja olьmpiarхngastest pхimunud mдlestusmдrk
vana jahtklubi lдheduses.

Ongi Pirita jхesuu, mis suviti tikitud jahtide valevaist purjedest,
loojangu eel inimsiluettidega muulidel, kloostri kхrge, kivine
viilukolmnurk peegeldumas jхevees, taamal rohetav metsasein.

Читать версию документа без форматирования