Единый рынок

Единый рынок



А Б В Г Д Е Ж З И К Л М Н О П Р С Т У Ф Х Ц Ч Ш Э Ю Я

English

Краткое описание документа Единый рынок

Ьhtse turu loomine Euroopas on tхenдoliselt suurim majandusintegratsiooni projekt, mis kunagi on ette vхetud. Seitsme aasta jooksul on Euroopa Liit ning selle liikmeriigid transformeerinud 12 eraldiseisvat rii

смотреть на рефераты похожие на "Единый рынок"

TALLINNA PEDAGOOGIKA ЬLIKOOL

SOTSIAAL TEADUSKOND

HALDUSJUHTIMISE ERIALA

HJV-21 KURSUS

Anton Vхlitok

Andrei Krek

Ruslan Furman

Aleksandr Bilхk

Ьhtne turg

Euroopa Integratsiooni Pхhikursuse uurimistцц

Lektor: Keit Kasemets

Tallinn 1999

Sissejuhatus. 3


Uksikisiku liikumisvabadus. 4


Elu- ja tццkoha valik. 4


Kompaniide konkurentsivхime tхus. 5


Regionaalne koostцц. 5


Isikute vabaliikumine. 6


Kaupade vaba liikumise kindlustamine. 6


Teenuste liikumisvabadus. 7


Kapitali vaba liikumine. 7


Tarbijakaitse. 8


Kultuuripдrandi kaitse. 8


Ьhtse turu juhtimine. 8


Kas liikmesriik vхib ьhtsel turul rakendada autonoomset konkurentsipoliitikat? 9


Keskonnakaitse. 10


Ьhtsest turust ьhtse valuutani. 10


Kokkuvхtte. 12


LISA 13

Sissejuhatus.

Miljonid kodanikud ning tahended kompaniid, suured ja vдikesed, ьle kogu
Euroopa on hakanud saama kasu Euroopa ьhtsest turust. Sisepiirideta Euroopa
Liit, mis sьndis aastal 1993, on nььdseks muutunud oma kodanike jaoks igapдevaelu lahutamatuks koostiksosaks. Firmad on leidnud enestele uued turud, asutanud transnatsionaalseid partnerlusettevotteid ning oma tootmise struktuuri ьmber korraldanud, et дra kasutada korraga 370 miljoni tarbijani kasvanud siseturu vхimalusi. Tavalised inimesed on vхitnud kahel viisil.
Ьhelt poolt naudivad nad lisandunud liikumisvabadust, mis lubab neil teha sisseotse, tццtada ja elada mistahes Euroopa Liidu riigis. Teisalt, isegi kui nad elukoha ei vaheta, on neile kui tarbijaile soodus ьhtse turuga kaasnev suurem kaupade ja teenuste valik ning hinnakonkurents. Neile saavutustele vaatamata nхuab ьhtse turu tugevdamine ning vastava idee lхpuleviimine siiski jдtkuvaid jхupingutusi. Kaubad, teenused ja kapital liiguvad kьll juba vabalt, kuid mхnedel sisepiiridel teostatakse ikka veel isikukontrolli. Probleem seisneb vajaduses ьhitada isikute liikumisvabadus nхudega saavutada kontroll rahvusvahelise kuritegevuse ьle ning ohjeldada illegaalset sisserдndu. Дrialal on aga tarvis ьhelt poolt Brьsselis asuva
Euroopa Komisjoni ning teiselt poolt liikmesriikide valitsuste koostццd, kindlustamaks ьhtse turu reeglite korrektset koostццd jдrgmist (mis praegu pole veel sugugi ьldine) ning vдltimaks kaubandusele uute de facto tхkete pьstitamist lisanduvate siseriiklike eeskirjade lдbi. Ьhtse turu loomine oli protsessi algus, mitte lхpp. Selle ettevхtmise kдigushoidmine kujutab endast pidevalt vдljakutset.

Ьhtse turu loomine Euroopas on tхenдoliselt suurim majandusintegratsiooni projekt, mis kunagi on ette vхetud. Seitsme aasta jooksul on Euroopa Liit ning selle liikmeriigid transformeerinud 12 eraldiseisvat riiklikku turgu ьheks ьksuseks. Selle hiiglasliku ьlesande lahendamisega, millega alustati aastal 1985, jхьuti pхhijoontes lхpule 1. jaanuariks 1995. Sealtpeale on ьhtse turu eelised laienenud Euroopa Liidu uutele liikmetele, kes ьhenesid liiduga 1995. aastal. Ьhtse turu saavutused vajavad kaitset ning edasiarendamist. Selle ьlesande raskust ei tohiks alahinnata. Ьhtne turg kujutab endast vдltimatut eeldust sellele, et teostuks jдrgmine aste Euroopa Liidu integratsioonis, ja nimelt ьleminek majandus- ja valuutaliidule (EMU). Samuti annab ainult ьhtne turg Euroopale vхimaluse vдljatulekuks majanduslikust surutisest.

Ьhtse turu eesmдrk on integreerida liikmesriikide majandused, mis ei tдhenda, et taotletaks rahvuslike erinevuste kхrvaldamist keele, kultuuri, identiteedi vхi traditsioonide valdkonnas. Pigem vastupidi, ьhtne turg pхhineb sellel, et liikmesriigid tunnustavad ьksteise reegleid. Samuti lдhtub ьhtne turg subsidaarsuse pхhimхttest, mille jдrgi otsused vхetakse vastu tasemel, mis on tavakodanikule vхimalikult lдhedalt.

Ьhtse turu loomine oli keerukas protsess, mis nхudis ьksikasjalike seaduste vastuvхtmist ддrmiselt mitmekeistes valdkondades, eesmдrgiga vabaneda riikidevahelistest fььsilistest, tehnilistest rahanduslikest tхketest.

Uksikisiku liikumisvabadus.

Tavaliste reisijate jaoks on kontrolli ьhtse turu sisepiiridel tunduvalt vдhendatud. Isikukontroll on veel sдilinud meresadamates ning lennujaamades, kuid eesmдrgiks on seegi дra jдtta. Piirikontrolli lхpetamisega kaasnes piirangute kхrvaldamine kaupade koguselt, mida reisijaid vхivad osta mistahes teises Euroopa Liidu riigis ning tuua oma kodumaale, tingimusel, et ostetud kaup on mддratud isiklikuks tarbimiseks.

Maksud nendelt kaupadelt makstakse tavalises korras neis riikides, kus nad ostetakse. Reisijad vхivad seetхttu kхige enam nende kaupade puhul, mille hind vхi millelt vхetavad maksud riigiti enim erinevad.

Lisaks maksuvabadusele ostudele vхivad isikud, kes liikmesriikide vahel reisivad хhu teel vхi meritsi, ikka veel nautida tollivabu oste, kuigi ranged vхttes ei peaks sellised soodustused ьhtse turu raames enam kehtima.
Soodustused jддvad siiski jхosse aastani 1999 ning kuni selle tдhtajani alluvad tollivabad ostud ka spetsiaalsete piirangutele.

Elu- ja tццkoha valik.

Ьhtne turg kujutab endast palju enamat kui vaba reisimist ja soodsate hindade jahumist. Ьks ьhtse turu aluspхhimnхtteid on, et tццlistel, ьksikettevхtjail ja ametit хppivail isikuil on vabadus valida elu- ja tццkoha teises liikmesriigis, ilma et nad seelдbi kaotaksid хiguse tццtu abirahale oma kodumaal.

Ьhtses turus on kehtestatud terve rida direktiive, mis tagavad tццlistele teatava sotsiaalse kaitstuse tasemele.

Tervishoid ja tццkaitse on valdkonnad, kus ьhtne turg on sotsiaalsest aspektist vaadatuna teinud suurimaid edusamme. 1993. aasta alguses jхustus
Euroopa Liidu ьldine direktiiv, mis kehtestab pхhimхtete kogumi tццliste turvalisuse ja tццkaitse alal. Samuti on vastu vхetud spetsiifilisemaid direktiive tццaja pikkuse, seadmete kasutuse ning kaitseriietuse suhtes.

Ьhtse turu pдdevuses ei ole mitte kхik sotsiaal- ning tццjхulaste seaduste aspektid. Seadused, mis reguleerivad tццlevхtmist ja vallandamist ning ametiьhingute tegevust, kuuluvad liikmasriikide valitsuste, mitte
Euroopa Liidu vхimkonda.

Ьldprintsiip, mille jдrgi iga liikmesriigi kodanikul on хigus elada mistahes teises liikmesriigis, on nььdseks fikseeritud Euroopa Ьhenduse lepingu peatьkis, mis kдsitleb liidu kodakonsust. Lisaks annab leping teises liikmesriigis elavatele alalistele elanikele хiguse valida ning olla valitud nii kohalikel kui Euroopa Liidu valimistel asukohamaa kodanikega vхrdsetel alustel.

Vabadus reisida ja oma дriasju ajada ьle ogu Euroopa niisama lihtsalt kui omaenese kodumaal on Euroopa Liidu kodanikul jaoks vхimsaim sьmbol tдhistamaks ьhtset turgu ja Euroopa Liidu ennast.

Kompaniide konkurentsivхime tхus.

Ьhtne turg tхustab Euroopa firmade konkurentsivхimet seelдbi, et on loonud suurima turu industrialiseeritud maailmas. Eesmдrk on anda anda firmadele vхimalus suuremateks toodangu seeriateks, kindlustada neile suurtootmise eelised, lihtsustatud standardid ja ligipддs teiste Euroopa
Ьhenduse maade poolt pakutavatele riiklikele lepingutele. Kхik see vхimaldab firmadel omahinda alandada, mis omakorda viib hindade langusele euroopa tarbija jaoks.

Regionaalne koostцц.

Programm LACE (ьhendamine, abi ja koostцц Euroopa piirialade jaoks), mis sьndis 1990. aastal, on Euroopa Piirialade Assotsiatsiooni nхupidamiste uuemaid tulemusi.

Programm, mis on avatud kхigile Euroopa piirialadele, seisneb eeskдtt nende regioonide kohta kдiva teabe ja kogemuste vahetamises. Programm hхlmab tervet rida valdkondi- tehnilist abi (ruumide ja varustuse seotamine), sidemete vхrgu tekke soodustamist piirialade vahel (mis vхiks tulemuseks anda ьhiseid turu- uuringuprogramme ning ьhisostulepinguid) ning teabelevituse ning reklaami edendamist (piirialade ettevхtete ьhised turustus- ja reklaamistrateegiad). Senised meetmed vхtab kokku vastava andmepanga loomine.

Isikute vabaliikumine.

Suurim valdkondades, milles ьhtse turu esialgne programm on lхplikult ellu viimata, on isikute vaba liikumine. Euroopa Liit ja tema liikmesriigid on enestele vхtnud vддramatu kohustuse kхrvaldada kхik piirikontrillid isikute ьle, kes ьletavad piiri kahe liikmesriigi vahel. Isikutхendavate dokumentide kontrolli mahtu on juba praeguseks vдhendatud, aga selle tдielik дrajatmine on osutunud raskeks.

Liikmesriigid ilmutavad vastumeelsust lahtiste piiride ja liikumisvabaduse vastu, kui selle eest makstav hind tдhendab mobiilsemaid kurjategejaid ja seega turvalisuse vдhenemist ning ьhtlasi piiramatut immigratsiooni.

Selleks, et anda kodanikele tдielik liikumisvabadus, tagades neile samaegselt turvalisuse ja kaitse, on tarvis vхtta mitmeid meetmeid.
Valitsustel on tulnud nii individuaalsed kui ka omavahelises koostццs vдlja tццtada meetodeid illegaalse immigratsiooni vastu ja tхhusaks tццks kuritegevuse tхkestamisel, rakendades sealhulgas vajadusel juhukontrolli riigipiire.

Lliikumisvabadus Euroopa Liidu sees eeldab, et sisemiste piirikontrollide kхrgvaldamisega kaasneb vastavalt rangem jдrelvalve liidu vдlispiiridel. Tдhendab ju sisepiiride kadumine, et kui isikud vдljaspoolt
Euroopa Liitu on kord juba jхudnud liidu territooriomile, naudivad nad samasugust liikumisvabadust kui liidu kodanikud. Seetхttu peab igal liikmesriigil olema piisavalt pхhjust usaldada teiste liikmesriikide poolt vдlispiiridel teostatud kontrolli tхhusust ning vastavust kooskхlastatud nхudmistele.

Kaupade vaba liikumise kindlustamine.

Tхkete kхrvaldamine kaupade vabalt liikumiselt oli tхenдoliselt ьhtse turu programmi dramaatilisemad saavutusi. Samal ajal on see valdkond, kus saavutatu nдib olevat kхige suuremas ohus. Nдiteks, kuigi ettevхted ьle kogu Euroopa mццnivad piirikontrillide kхrvaldamise arvelt saadud tulu, vхivad mхnedki neist tunda, et lisandunud paberitцц, mis nььdsest langeb nende endi хlgadele, vдhemalt osaliselt kahandab uue sьsteemi eelised.

Briti Tццstusharude Fцderatsiooni (CBI) poolt lдbi viidud ьlevaateuurimuse kohaselt kehtib eelцeldu iseдranis kдibemaksu kogumise alal. Otsus lхpetada piiriьletuspunktides kontroll eksporditavetelt kaupadelt kдibemaksu maksmise ьle on tunduvalt kiirendanud kaupade liikumist, samas tuleb nььd ettevхtetel enestel esitada vastav dokumentatsioon omaenese maa riiklikele kдibemaksu koguvatele ametkondadele.

Analoogiline on olukord kauplemisstatistika puhul: andmed, mida siiani kogusid tolliametnikud piiril, peavad nььd laekuma otse ettevхtetelt, lдhtudes nende kдibest. Seejuures vхivad aga nimetatud nхudmise poolt ettevхttele tekitatud nхudmise halduskulud Euroopa Liidu piires riigiti oluliselt erineda.

Teenuste liikumisvabadus.

Teenuste sektor kujutab enndast suurimat tццandjat kхigis Euroopa Liidu maades. Hoolimata teenustesektori suurest osatдhtsusest edenes kompaniide vabadus mьa teenuseid teistes Euroopa Liidu maades esialgu aeglaselt.
Nдiteks finantsteenuste alal jхuti ьhtse turu poolt mддratud tдhtajaks
1.jaanuar 1993 tдieliku liberaliseerimisega valmis ainilt pangandusteenuste osas. Kindlustusteenuste alal tekkis ьhtne turg 1.juuliks 1994 ning samasugune direktiiv investeerimisteenuste liberaliseerimise kohta jхustub alles 1.jaanuarist 1996.

1994.aasta kevadel vхeti vastu Euroopa Liidu direktiiv, mille eesmдrgiks on tagada hoiustajatele ja investeerijatele teatav miinimumkaitse rahvusvaheliste pankrottide korral nagu seda oli Rahvusvahelise Krediidi- ja Kommertspanga (BCCI) laineidlццnud juhtum, kus tuhanded vдikehoiustajad ьle kogu Euroopa oma raha kaotasid. Edaspidi on hoiustajatele sellistes olukorras garanteeritud kahjutasu kuni 20000 ECU ulatuses.

Kaugsideteenuste alal toimub liberaliseerimine kiire tempoga. Euroopa
Liit on ammu tunnustanud vajadust vabastatud ja konkurentsivхimelise kaugsidesektori jдrele niihдsti selle sektori enese arengu huvides kui ka seepдrast, et kaugside kujutab endast ьht olulisemat osa kaasaegse majanduse infrastruktuuris. Kхrgekvaliteedilised ja tхhusad kaugsideteenused on keskse tдhendusega tццristad paljudele teistele majandussektorile alates pangandusest ja tootmisest kuni transpordini.

Kapitali vaba liikumine.

Kapitali vaba liikumine oli ьhtse turu nelja vabaduse hulgast esimene, mida хnnestus ellu viia.

Teedrajav direktiiv, mis kхrvaldas igasuguse kontrolli kapitali liikumiselt, vхeti vastu aastal 1988. Sellele on jдrgnenud terve rida direktiive, mis on liberliseerinud pangandus- ja finantsteenused. Ьks oluline element, mis veel puudub, on direktiiv selle kohta, kuidas maksustada hoiuseid. Nimetanud direktiivi vastuvхtmist on siiani takistanud eriarvamused liikmesriikid vahel.

Tarbijakaitse.

Tдnapдeval on tootjail ja mььjail lubatud turustada ьksnes selliseid kaupu, mille ohutuse nad garanteerivad. See kehtib mitte ьksneslaiatarbekaupade suhtes, vaid ka spetsiifiliste toodete puhul nagu nдiteks mitmesugused ohtlikud ained. Vдga tдpsed reeglid nхuavad, et toodete mдrgistustel oleks selgelt vдljendatud riski olemus ning toodud kasutamisjuhised. Nдiteks annavad laiatarbekaupadek nagu pesupulbrid, lahustid, vдrvid jne. Rakendatavad seitse sьmbolit vahetult visuaalselt edasi sхnumi ohu laadist ( plahvatusohtlik, kergestisьttiv, sццbiv, jne.).

Kirjeldatud raamistik kehtib Euroopa Ьhenduse tasemel. Sellest allpool vastutavad toodete jдrelvalve eest ka liikmesriikide riiklikud organid, kes teostavad igapдevast kontrolli tootmis- ning mььmispaikades. Peaks aga ohtlik toode siiski lдbi vхrgu lipsama, peatab selle edasise liikumise ьhenduse infovahetuse ja kiire hoiatuse sьsteem. Liikmesriik, kes kхrvaldab turult toote, mis kujutab endast vahetut ohtu tarbijale, olgu see siis toidu- vхi tццstuskaup, peab sellest viibimata teatama Euroopa Komisjonile, mis seejдrel alarmeerib teisi liikmesriike mхne tunni jooksul, nii et viimastel on vхimalik otsekohe vajalikud meetmed vхtta.

Kultuuripдrandi kaitse.

Algselt seadis Rooma lepingu paragrahv 36 tingimuseks, et liikmesriigid vхivad keelustada vхi piirata “kunstilise, ajaloolise vхi arheologilise vддrtusega rahvusliku vara” eksporti. Seda хigust ьhtse turu loomine ei kхrvaldanud ja tollikontrolli kaotamine sisepiiridel pole jдtnud kunstiteoseid ilma tхhusast kaitsest, mida nььd korraldatakse ьhenduse tasandil. Nii nдiteks vхidakse alates 1993. Aastast mхnede kategooriate puhul nimetatud kaupadest nхuda nende vдljaviimiseks Euroopa Liidu piiridest eelnevat luba. See luba, mille vдljastab tolliteenistus riigis, kus vastav kultuurivara хiguspдraselt asub, omab kehtivust kхigis Euroopa
Liidu riikides. Peale selle, kultuurikaubad, mis ebaseaduslikult asuvad mхnes liikmesriigis, tuleb teatud tingimustel tagastada liikmesriigile, kust nad algselt pдrinevad.

Ьhtse turu juhtimine.

Suurem osa ьhtse turu sedusadlusest on esitatud direktiivide kujul. Need vхetakse vastu Euroopa Liidu tasandil ning neis pьstitatakse nхudmised ja eesmдrgid, mida peavad respekteerima kхik liikmesriigid.

Nende jaoks, kes vastutavalt ьhtse turu juhtimise eest, on olulisimaks ьlesandeks hoolitseda selle eest, et diriktiivid korrektselt transponeeritaks ning tдide viidaks. Ebaхige vхi ebatдielik transponeerimine vхi koguni transponeerimise puudumine ning ebapiisavad tдideviimisprotseduurid vхivad viia selleni, et Euroopa хigust rakendatakse erinevate liikmesriikide valitsuste poolt erinevalt. Sellest omakorda v- ivad esile kerkida uued, lisatakistused kaupade ja teenuste voole liikmesriikide vahel, niisiis olukord, mis on tдpselt vastupidine ьhtse turu poolt taotletavale.

Kindlustada, et direktiivid tхepoolest transponeeritakse riiklikeks seadusteks, on muidugi eeskдtt liikmesriikide valitsuste хlesanne. Aga
Euroopa Komisjonil lasub samuti vastutus tagada, et liikmesmaad tдidaksid neile Euroopa хiguse poolt pandud kohustusi. Komisjon peab seega teostama jдrelvalvet transponeerimismeetmete ьle, kontrollimaks, et neid meetmeid tхepoolest vхetakse ning et nad vastavad ig direktiivi nхudmistele.

Kas liikmesriik vхib ьhtsel turul rakendada autonoomset konkurentsipoliitikat?

Ьhtsel turul on kхkide liikmesriikide ettevхtetel хigus kхigis liikmesriikides mььa oma tooteid, osta vajaminevaid kaupu ja teenuseid ning laiendada oma tegevust otseinvesteeringute teel.

Euroopa Liidus on volitusedдra jagatud liidu enese ja liikmesriikide vahel selliselt, et liit hoolitseb kьsimuste eest, mis olemuslikult vajavad kдitlust liidu tasemel, sellal kui liikmesriigid teostavad oma vхimu neil, kaugelt arvukamail, juhtudel, kus rahuldav lahendus on kergemini leitav liikmesriigi tasandil.

Hea nдide sellise tццjaotuse kohta on 1989. Aastal vastu vхetud ettevхtete ьhinemist reguleeriv mддrus: selles eristatakse suuri, kogu ьhendust puudutavaid ьhinemisi, mille ьhe teostab kontrolli Euroopa
Komisjon, ja ьhinemisi, millel on ьksnes siseriiklik mхju ning mille puhul jдrelvalve on jдetud vastava riigi pдdevusse. Kirjeldatud tццjaotusprintsiip ei piirdu ьhinemistega, vaid kehtib ьhtse turu konkurentsipoliitika kohta tervikuna.

Mis puudub tarbijaisse, siis kaubad, mida nad ostavad, on tдnapдeval aina sagedamini pдrit teistest liikmesriikidest. Tulemuseks on suurem kaupade valik ning ьhtlasi ettevхtete jдrjest kahanevad vхimalused дra kasutada suuri hinnaerinavusi riikide vahel. Konkurents on ьha enam hakanud ьletama riigipiire.

Keskonnakaitse.

Ьhtse turu tugevdamine ja keskonnakaitse ei ole omavahel olemuslikult vastuolus; vastupidi, need kaks tegevussuunda tдiendavalt teineteist. Juba
Ьhtse Euroopa Akt 1987. Aastast deklareeris, et ьhtse turu programmi lхplik elluviimine on muuhulgas pхhilisi vahendeid saavutamaks pьsikindlat, inflatsioonivaba ning samas keskkonnasхbralikku majaduskasvu. Varasemat rхhuasetust kiirele kasumile elukeskkonna allkдigu arvel on asendamas uus lдhenemisviis, mille kohaselt konkurents ja tхhusus loovad aluse pьsikindlale pikaajalisele majandusarengule niihдsti Euroopa Liidu siseselt kui ka rahvusvahelises ulatuses.

Euroopa Liidu viies keskkonnakaitsealaste abinхude plaan nдeb ette tццtada vдlja integreeritud lдhenemisviis, tagamaks tхhusaimate meetodite rakendamine taotlustes leida pьsikindlam tee majandus- ja sotsiaalarenguks.
See on oluline mitte ьksnes keskkonnakaitse seisukohalt, vaid ka ьhtse turu enese eduks pikemaajalises perspektiivis. Ьhtsel turul on vхimatu olla elujхuline ilma pьsikindlate tццstus-, energia-, transpordi- ja turismipoliitikateta, need aga omakorda saavad pхhineda ainult tervel.
Elukeskkonnal.

Paljud keskkonnakaitsekьsimused, nagu nдitekss kliimamuutused, happevihmad ja kontroll heitmete ьle ьletavad riigipiire ning neid saab lahendada ainult ettevхtete ja majandussektorite koostццs, tarvitades erinevate poliitiliste suundmuste sulamit. Juba seetхttu on nende kьsimuste lahendamine kergeim ьhtse turu raames.

Ьhtsest turust ьhtse valuutani.

1.jaanuaril 1999 vхtsid 11 Euroopa liikmesriiki kasutusele ьhise raha- euro. Rahvusvaluutad kaovad jдrkjдrgult kдibelt ning nende asemele tuleb rahaьhik, mille kehtivispiirkond haarab kolmandiku Euroopast, peaaegu poole
Euroopa rahvustikust. Euro on rahvusvaheliste rahaturgude ьks juhtivaid vддringuid. o Majandus- ja rahaliidu kuuluvad riigid.

Vastavalt Euroopa Ьlemkogu otsusele 1.juulist 1998 alustasid Euroopa
Liidu majandus- ja rahaliidu (Economic and Monetary Union- EMU) kolmandat faasi ehk ьhisraha kasutuselevхttu Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia,
Hispaania, Portugal, Iirimaa, Holland, Belgia, Luksemburg, Austria ja
Soome. o EMS ja ERM.

1978.aastal otsustas Euroopa Ььlemkogu kдivitada uue rahaliidu programmi, mille nimeks sai Euroopa Rahasьsteem (Europen Mmonetary System-
EMS). Selle osana kдivitus 1979 aastal valuutkoridor, Vahetuskursi
Mehhanismi (Exchange-Rate Mechanism- ERM) nime all. o EMU programm kдivitub.

Vastupidiselt Warneri plaani (selle plaani pхhjal kдivitas Euroopa
Ьhendust 1972.aastal esimese Euroopa riikide valuutakoridori. Baasvaluutaks oli USA dollar, millega ьlejддnud ьhenduse valuutad seoti kindla kursi pхhjal.) oli ERMi kдivitamine edukas. See andis Euroopa Ьhendusele julgust arendada rahaliidu loomise plaani edasi. 1986 aastal sхlmitud Ьhtse Euroopa
Aktiga kuulutati majandus- ja rahaliidu programm ьheks Euroopa Ьhenduste poliitiliseks prioriteediks. 1989 aastal esitas tollane Euroopa Komisjoni president Jacques Delors plaani, mis nдgi ette juba konkreetse tegevuskava rahaliidu kдivitamiseks. Samal aastal kinnitas Euroopa Ьlemkogu selle plaani oma konverentsi Madriidis. Fikseeriti rahaliidu ettevalmistavad etapid:

1.etapp oli aastatel 1990-1993. Selle kдigus tugevdati ERMi sьsteemi ning kaotati liikmesriikides kehtinud piirangud kapitali vabale liikumisele, pangandustegevusele ning valuutade konverteerimisele.

2.etapp oli aastatel 1994-1998. Selle alguses alustas tegevust Euroopa
Rahainstituut (EMI). EMI ьlesandeks sai EMU kolmanda etappi ettevalmistamine, mis peamiselt tдhendas hooletsemist selle eest, et
Euroopa Liidu liikmesriikide rahanduslikud nдitajad vastaksid konvergentsikriteeriumidele. 1997 aasta Amsterdami lepinguga leppisid
Euroopa Liidu liikmesriigid kokku, et kriteeriumide sisu ei “pehmendata”, st EMU aluseks jдi konservatiivne raha- ja eelarvepoliitika. Euroopa
Ьlemkogu kinnitas 1998.aastal need riigid, mis pддsesid EMU kolmandasse etappi ning kьlmutas nende valuutade kursid ECUga.

3.etapp algas 1.jaanuaril 1999. Ьheteistkьmnes EMU riigis hakkas elektroonilisel kujul kehtima ьhine arveldusьhik euro, mis asendas ECU.
1.jaanuaril 2002 saab eurost EMUs ainus maksevahend. Rahvusvaluutad kaovad kдibelt. EMI asemel alustas 1999.aastal tццd Euroopa Keskpank (European
Central Bank- ECB) ja Euroopa Keskpankade Sьsteem (European systems of
Central Banks- ESCB). o Euro.

1995.aastal otsustas Euroopa Ьlemkogu, et Euroopa Liidu ьhisraha hakkab kandma nimet “euro”. Sellise nime valimiseks oli eelkхige kolm pхhjust:

-“euro” sьmboliseerib Euroopa identiteeti;

-“euro” on lьhike ja suurepдrane nimetus rahale, mida hakkavad kasutema keeleliselt vдga erinevad rahvad;

-“euro” tдhendus on kхigis keeltes sama. Selle nimetuse kasutamist ei takista ajaloolis-poliitilised traditsioonid ning kultuurilised vхi religioossed eripдrad.

Kokkuvхtte.

Ьhtne turg ei kujuta endast pelgalt ьhte sammu teel tдieliku majandus- ja valuutaliiduni. Ta peab ьhtlasi tдitma liidu jaoks arku rolli ajal, mis see valmistub kaheks uueks vдljakutseks, millele tuleb vastata enne 2000. aastat. Pдevakorda tulevad sellised olulised kьsimused nagu laialdased insitutsionaalsed reformid, lepingu laiendamine hхlmamaks riigikaitse valdkonda ja Euroopa Liidu demokraatlike struktuuride tugevdamine. Teine vдljakutse seisneb Euroopa Liidu uues laiendamises.

LISA

Jah ьhtsele turule.

Enam kui pooled eurooplastest (54%) tunnevad end pдrast Euroopa ьhtse turu kehtestamist 1.jaanuaaril 1993 olevat “vдga/ьsnagi lootusrikkad”.
Umbes 35% on “vдga/kьllaltki murelikud” ja 11%-l ei ole mingi seisukohta.
Kхige optimistlikumad on hollandlased (70% “vдga/ьsnagi lootusrikkad), iirlased (69%), kreeklased (64%) ja taanlased (61%). Neile jдrgnevad itaallased ja belglased (57%), portugallased (54%), hipaanlased ja britid
(53%), sakslased (51%) ja prantslased (47%).

Toodud arvud on saanud 12 liikmesriigis 1994.a. kevadel lдbi viidud avaliku arvamuse kьsitlusel.

-----------------------
[pic]