Sweden
Информация - География
Другие материалы по предмету География
GEOGRAAFILINE ASEND
Rootsi Kuningriik asub Phja-Euroopas, Skandinaavia poolsaarel, Balti mere res. Pindala on 450 tuhat ruutkilomeetrit. Pealinn - Stockholm. Balti meres talle kuuluvad saared Gotland ja land. Mandril Rootsi naabrid on Norra ja Soome, aga kaugel pole ka Taani, Saksamaa ja Balti riigid - nad asuvad le Balti mere.
LOODUSLIKUD TINGIMUSED
Rootsi kesk- ja lunaosa on killustatud tuhandete jrvedega ja jgedega ning lneosas on pikk meahelik. Jgede ja jrvede pindala moodustab 9% ja mgede pindala 16% kogu pindalast. Kuna Rootsi on hsti "venitatud" phjast luna, siis on ka kliima erinevates osades vga erinev. Phjas on kogu aeg lumi, lunas aga kliima on suhteliselt mdukas. Selle kliima phimjutajad on Phja Atlandi voolus ning domineerivad lnetuuled, mis puhuvad suhteliselt soojast Atlandi ookeanist. Phjas on mrkavalt klmem kui lunaosas, kuna seal on palju mestikke ning soe merehk lihtsalt ei ulata sinna.
Keskmine hutemperatuur veebruaris on natuke alla 0 C ning juulis 16 C. Suvel pev muutub pikemaks, lhemaks ja talvel vastupidi.
Keskmine sade on 535 millimeetrit aastas. Kige rohkem sademeid on augustis edela osas.
Rootsi hoolitseb vga oma keskkonnast ja kavatseb sulgeda kik oma aatomelektrijaamad aastaks 2010, kuigi just nemad annavad praegu rohkema osa elektrienergiast.
Naturaalsetest resurssidest vib nimetada tsinki, uraani, rauamaaki,
RAHVASTIK
Rootsi rahvaarv on 8,9 milljonit inimest ja tihedus on umbes 20 inimest he ruutkilomeetri kohta. Kuna phjaosa on philiselt mgine ja suuremad linnad asuvad lunas, siis ka rahvas paikneb peamiselt lunaosas. Suurem linn on Stockholm - 700 tuhat elanikke. Keskmine meeste eluiga on 75 ning naiste - 81 aastat. Kohaliku rahva arv on umbes 83%. Rahvajuurdekasv on 0,5-0,6%. Kirjaoskamatuid on alla 1%. Vlismaalastest on kige rohkem soomlasi ( 2,3% ). le 65 aastaseid on 17,5%, le 80 aastaseid 4,7% ldrahvaarvust.
Rootslaste ppimiskulud on maailma kige krgemate seas. Samas on ka palju riigitoetusi hariduse saamiseks. Gmnaasiumi astuvad rohkem kui 90% pilastest. Samuti riik hoolitseb ka kodanike tervisest. Ka siin saavad inimesed suured riigitoetused. Selleprast suremus ongi ks madalamaid maailmas: kuus surnut tuhande sndinute kohta.
MAJANDUS
Majandusarengu jrgi kuulub Rootsi Esimesse Maailma (e. Phja Riikide hulka). Rootsi majandus on kige suurem Skandinaavia riikides. 1994.
aastal nis riigieelarve jrgmiselt:
SISSETULEK47.9 miljardit USA dollarit
VLJAMINEK70.9 miljardit USA dollarit
RKP he elaniku kohta on ks suuremaid maailmas: 22 000 USD.
RKP harude jrgi vib nha diagrammil 1.
Sellest samast diagrammist vib nha, et teenindusharud hivavad umbes kaks kolmandikku kogu RKP-st.
Keskmine kuupalk on 1100 USD ning tulumaks on sltuvalt kuupalgast
31-46%.
KULUTUSED PEREKONNA EELARVES (keskmised, %-des kuupalgast)
Elamu, k.a elektrienergia ja ktus32 %Toitlustamine, k.a kodust vljas17 %Transport15 %Meelelahutused9 %Riietus ja jalatsid6 %Mbel ja kodutehnika6 %Alkohoolsed joogid ja tubakas5 %Hoolitsemine laste ja vanurite eest, ravimine3 %Muu7 %
Ttute arv on meeste hulgas 7,7% ja naiste hulgas 7%.
Philised tstusharud on mootorsidukite tootmine ( Rootsis on siduautosid 3 619 000 tk. Ja see on kuueteistkmnes nitaja maailmas), mets ja puidutooted, tppismehaanikatooted (elektroonika, kuullaagrid jt), mbertdeldud toiduained.
Kikide metallide ammutamine toimub Rootsi phjaosas, mgedes, lejnute harudega tegeldatakse luna- ja edelaosas, kuna kik linnad (k.a ka tstuslinnad) asuvad just seal.
Pllumajanduses on domineeriv loomade kasvatamine koos piimatootmisega - need toovad 37% kogu pllumajanduse tuludest. Pllumajandusega tegeldatakse philiselt kagu osas, kuna seal on madalik, mis vimaldab sellega tegeleda.
VLISMAJANDUSLIKUD SIDEMED
1995. aastal astus Rootsi Euroopa Liitu (EL) ja selleprast praegused philised ripartnerid on EL liikmed.
Eksportimisphiliigid on: masinatooted, mootorsidukid, paberitooted, mets ja puidutooted, tooted rauast ja terasest, kemikaalid, nafta ning naftatooted.
Ekspordi partnerid on EL riigid, eriti Saksamaa, Suurbritannia, Taani, Prantsusmaa, Soome ning mned teised riigid nagu USA ja Norra.
Importeerimise phiartiklid on: masinaehitustooted, nafta ning naftatooted, kemikaalid, mootorsidukid, raud ja teras, riietusesemed ning toiduained.
Impordi partnerid on philiselt samad mis ka ekspordi omad.
KASUTATUD ALLIKAD
- Svenska Institutet (Rootsi Instituut)
- RKP andmed: World Bank World Tables (Maailma Panga maailma tabelid)
- Pindala andmed: 1994 Food and Agriculture Organization Production Yearbook
- Microsoft Encarta World Atlas 1998 Edition