Kulma soja kriisid( Кризисы холодной войны)
Информация - Политология
Другие материалы по предмету Политология
KLMA SJA KRIISID
Teine maailmasda oli vaevu lppenud, kui inimkond sstis ajstusse, mid vib vabalt pidada Kolmandaks maailmasjaks, ehkki ige omapraseks.
Lneriikide eesmrkide hulgas olid: NL kommunistliku ekspansiooni pidurdamine, Saksamaa tashendamine NL reziimi likvideerimine Ida-Euroopas. NSVL eesmrgiks oli USA mju vhendamine Euroopas, sjas savutatu kindlustamine, maailma revolutsiooni edsiarendamine.
1947.aasta mrtsis astus USA president Harry Truman Kongressi ette ning tles ,et Ameerika hendriigid peavad abistama rahvaid, kes osutavad vastupanu orjastamise katsetele. Truman ei maininud kordagi NSVL, kuid kigil oli selge keda president silmas peab. Seda knet loetakse Trumani doktriini e kommunismi pidurdamise poliitika kivitamishetkeks. 1946.aasta mrtsis esines USA tipp-poliitikute ees Winston Churchill, kes kutsus les koondama jude vitluseks kommunismiohu vastu.Churchili knes klas esmakordselt miste “raudne eesriie”. Sellega hakati iseloomustama NSV Liidu eraldumist muust maailmast, suletust ja vaenulikkust lneriikide suhtes.
Saksamaa lhestumine
Juba 1946. aasta suvel ilmnesid lneriikide ja NSVL vahel phimttelised lahkhelid Saksamaa tulevikku puutuvais ksimustes. Kuigi vliselt rkisid endised liitlased vajadusest silitada htne Saksamaa, tahtis iga pool talle kuuluva okupatsioonitsooni arvel oma mjuvimu Euroopas suurendada.
Lneriigid, kel oli phjust karta Nukogude ekspansiooni, otsustasid tegutseda hiselt. Esialgu hendati USA ja Briti okupatsioonitsoon ning loodi nn Bizonia. Aasta hiljem nustusid ameeriklaste ja inglastega liituma ka prantslased, kes oleksid soovinud nha oma vaenlast pigem jagatuna, kui htsena. Saksamaa lnepiirkonnad hakasid saama USA-lt majanduslikku abi ning seal viidi lbi turumajanduslikke reforme, mis pidid aitama kaasa maa lesehitamisele. Idatsoonis aga lks vim Nukogude sjaliste administratsiooni surve tttu koonduslagreist ja eksiilist naasnud kommunistide ja sotsialistide ktte.
1948.aastal alustati lnesektoreis rahareformi, mille eestvedaja oli Ludwig Erhard. Rahareform seisnes seni vrtusetu marga vljavahetamises tugeva rahvusliku valuuta vastu. Nukogude administratsiooni sellest ei teavitanud ning idatsooni hakkas voolama vana raha. Sellega tekitati suurt segadust Ida-Saksa tarbimisturul. Kasutades ettekndeks rahareformi, alustas Nukogude Liit 1948.aastal tsoonipiiride ja Berliini lnesektori blokeerimist (kestis 324 peva).
Lne-Berliini hvardas nlg. Vastuseks Moskva aktsioonile alustati Lne-Brliini varustamist husilla kaudu. Olukord muutus teravaks. Maailm seisis taas suure sja lvel. Stalini eesmrk oli sundida lneliitlasi loobuma Berliinist vi muutma oma poliitikat Saksamaa suhtes ning arvestama NL soovidega. Ei USA ega teiste riikide avlik arvamus olnud valmis toetma uut sda. Tegelikult ei olnud ka NL relvastatud konfliktiks valmis, seeprast ei letanud ta piiri sja ja rahu vahel. 1949. aastal Moskva lpetas blokaadi.
Berliini kriisiga sai kigile selgeks, et Saksamaa jagamine on teoks saanud. 24. mail 1949. astal justus Saksamaa Liitvabariigi phiseadus. Idatsoon muudeti Saksa Demokraatlikuks Vabariigiks ning seal kehtestati nn proletariaadi diktatuur. Mnikord peetkse just Berliini kriisiga seotud sndmusi lnemades klma sja alguseks. Prast seda muutusid Ida-Lne suhted varjamatult vaenulikuks. Algas vidurelvastumine. Vastase nrgestamiseks ning oma positsioonide tugevdamiseks kasutati ka teisi vtteid: propaganda, spionaaz, diversiaid jne.
Marshalli plaan
Trumani doktriini jtkuks olnud Euroopa taastamise programmi tuntakse rohkem Marshalli plaani all (USA riigisekretri kava majandusabist Euroopa riikidele).Ameerika tootjad vajasid tugevaid majandus- ja kaubanduspartnereid, kes oleksid vimelised tarbima USA-s toodetud kaupu.
Ameeriklaste arvates pidi Euroopa taastamise programm haarama ka lneliitlaste poolt okupeeritud saksa alasid, kuid Lne-Saksamaa tugevnemine vis tekitada probleeme Prantsusmaale. Prantslased omakorda nudsid NSVL llitamist abisaajate hulka. USA oli sunnitud pakkuda abi ka NL-le ja oli nnelik kui too abist keeldus. NSVL sundis ka oma liitlasi abist keelduma.
USA andis majanduslikku ja tehnilist abi rohkem kui 13 miljardi eest.Tnu sellele kasvas nende riikide rahvuslik kodutoodang, tstustoodang ja pllumjandustoodang. Kuid Marshalli plaan thendas ka Euroopa riikide sattumist ha rohkem USA mju alla. Eriti puudutas see Saksamaad ja Prantsusmaad. Suurbritannia loobus programmis osalemast, et takistada USA kapitali imbumist Briti majandusse.
NATO
Kartes sjalises mttes vastasele alla jda, tiustasid mlemad pooled pidevalt oma sjatehnikat. 1953-1954 katsetasid USA ja NSVL eimesi vesinikupomme. USA konstruktorid ttasid vlja strateegilisi pommitajaid, NL oli edukam rakettide loomise alal. Pidevalt tiustati hu-ja raketitrjessteeme. Vidurelvastumine jtkus kuni 1980 aastate keskpaigani ning viis selleni, et nii USA kui ka NL letasid mitmekordselt mistliku kaitsevajaduse taseme.
Lne-Euroopa riigid, kel ei olnud vimalust selliseid relvavrusid hankida, otsisid kaitset koosts USA-ga ja ka omavahel. 1949.astal loodi Phja- Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO), kuhu kuulusid mitmed Euroopa riigid ning USA ja Kanada. Esialgu kuulutati, et see organisatsioon peab pakkuma kaitset Saksama vimaliku rnnaku eest. 1955. astal sai aga Saksamaa Liitvabariik smuti NATO liikmeks, ning Moskva juhtimisel loodi Varssavi Lepingu Organisatsioon.
Korea sda (1950-1953)
Korea oli aastail 1905-1945 Jaapani koloonia. Teise maailmasja lppedes hivasid Nukogude ved Phja- ja Ameerika ved Luna-Korea. Maa jagati piki 38.paralleeli pooleks. Phja-Koreas upitas NL vimule endise Nukogude julgeolekuohvitseri Kim II Sungi juhitud julma kommunistliku reziimi, lunas valitses autoritaarne, mnevrra leebem valitsus. Maa jagamine viidi lpule 1948.aastal. Lunas loodi Korea Vabariik, mida tunnustas ka RO, ja phjas Korea Rahvademokraatlik Vabariik, mida ruttasid tunnustama NL ja tema vasallriigid. Kumbki Korea riik keeldus teist tunnustamast ja valmistus kogu maad relvajul oma vimu alla hendama. Phja-Korea judis sjaettevalmistustes kaugemale.
Juunis 1950 tungisid Phja-Korea ved ootamatult le 38.paralleeli. Nad vallutasid peaaegu kogu Luna-Korea. Rahvusvaheline ldsus mistis aga Phja-Korea tegevuse hukka kui agressiooni. Kasutades Nukogude delegatsiooni puudumist , vttis RO vastu otsuse saata Luna-Korea iseseisvust kaitsma vormiliselt rahvusvahelised, ent sisulised Ameerika ved. Septembris 1950 maabusid esimesed Ameerika veksused Koreas ja alustasid pealetungi, mille kigus vabastati Luna-Korea ja vallutasid omakorda enamik Phja-Koreast kuni Hiina ja NL piirideni. Tekkis selge oht, et sda laieneb kohe maailmasjaks, kus kasutatakse ka ja pikkade vaidluste jrel slmiti juulis 1953 vaherahu, mida Luna-Koreasse jid valvama Ameerika ved. Jagatuks on Korea jnud tnani. Phjas on endiselt jnud vimul totalitaarne kommunistlik reziim, majanduslikult palju kiiremini arenenud Luna-Koreas on tuumarelva.Oktoobris sekkus stta Hiina.See trjus omakorda ameeriklased tagasi mlem Kore endise piirini, kus prrti veel kaks ja pol aaastat positsioonisda. Pideva vaststikku pommitmiseg phiti maa pealt enm-vhem kik Korea linnad. Ameerika vejuhatus kaalus tsiselt Kirde-Hiina linnade j sjvebaaside aatomipommitamist. Aga selleni siiski ei linud, sest kardeti NL vastulki.
Paralleelselt sjtegevuseg kivitati vaherahuknelused alates 1980 aastast toimunud demokratiseerimine.
Koreas hukkus le 3 miljoni korealase, hiinlasi-miljon, Ameerikas 54 246 inimesi. Sja ebamrane tulemus jttis vimaluse tlgendada sed suvaliselt. Kik sja osapooled kuulutasid oma vitu, kuid tegelikult olid kik kaotajad.
“Sula” ajal 1959. aastal kohtusid Hrustsov ja Eisenhower. See kohtumine oli vajalik mlemale poolele. NL hvardas lnemaailma vimsate vesinikupommidega. USA initsiatiivil oli NL mber rajatud 250 sjavebaasi. Mlemad pooled hoidsid oma relvajude pidevalt lahinguvalmis, mis oli aga ü