Eetika
Информация - Философия
Другие материалы по предмету Философия
Sissejuhatus juhtimisse 3. seminar тАЬrieetikaтАЭ
8.juhtum : TARBIJASUHETE EETIKA
Tnapeva hiskond elab massitarbimises, kus inimene on nii tootja kui ka samal ajal tarbija. Me ei suuda elada teiste poolt osutatavaid teenuseid pidevalt tarbimata, millest tulenevad erilised tarbimissuhted.
Tarbija eriline seisund tarbimishiskonnas
Ndisaegses tarbimishiskonnas tarbija on erilises seisundis ,milles on kaks peaaegu vastandliku poolt.
helt poolt on tarbija kuningas. Selline vide tugineb mitte rikkusele , vaid faktile, et enamiku tootjate edu otsustab see, kui hsti nad suudavad oma masstoodangut ma vi, teiste snadega, kui palju kliente nad endale muretsevad. Ilmselt, vitlus kib iga vimaliku tarbija prast, mistttu ettevtete eetikakoodeksid on enamasti keskendunud tarbijale. Seejuures ptakse mitte ainult tarbijate soove vimalikult kiirelt ja tpselt tita, vaid ka vimalikke uusi ette aimata .Kuna tootjate konkurents on tihe , tagab see enamasti kaupade piisavalt krge kvaliteedi ja madala hinna . Lisaks on meedia rahvusvahelisuse tttu vib teade halvast vi ohtlikust kaubast ja selle tootja nimest levida le kogu maailma ja lokaalne skandaal vib ohustada suurtootja mainet terves maailmas.
Imeliku juhtumi esitas 1998.a veebruaris ajaleht Eesti Ekspress. Prnu linnakodaniku vitel oli tema nahkjopi taskus plahvatanud mobiiltelefon ja lennanud temast kolme meetri kaugusele, rebides puruks jopi ja telefoni mbritsenud vutlari .Telefon oli uus, ostetud sama aasta jaanuaris Ericssoni firma ametlikult esindajalt . Eesti Ekspressi vahendusel judis juhtum kohaliku politsei kohtuekspertiisibroosse; kohale ilmus ekspert Rootsist, Ericssoni peakorterist. Kuigi ekspertide kinnitust mda on srane plahvatus fsikaseaduste jrgi vimatu, leidis firma, et juhul ,kui ei nnestu testada , et tegemist on mingi vlise juga, tuleb selle seeria mobiiltelefonid turult ra korjata.
Teiselt poolt on see kuninglik tarbija vaene. On muidugi olemas tarbijate kiht, kellele ei sobi osta kaupu odavast kaubamajast, kuid see tarbijaskond ei etenda ennast valdava osa tootjate sissetulekuid.
Suurem osa tarbijaist eelistab kaupa, mis ligikaudu sama kvaliteedi juures on odavam. Odavus saadakse alati millegi arvelt: parem tkorraldus, leiutised, odavam tjud vi materjal, kusjuures alati on oht , et odavus vidakse saavutada toote kvaliteedi vi ohutuse arvelt. Siin on tootjale ahvatluseks tarbija ebakompetentsus toote tootmisprotsessi ksikasjades (tootmise know-hows). Seetttu tunneb tootja ahvatlust nii bluffimiseks hinnas kui ka info varjamiseks ostja eest. Samuti kuni konkurentide ilmumiseni on tootjal vimalus hoida tihti krget hinda.
Sageli tekib ahvatlus varjata defekte , nt ei pruugi toode ravim, auto vi arvutiprogramm olla kllalt phjalikult testitud. Eriti suur on ahvatlus mitte rakendada keskkonnaohutut tehnoloogiat, niikaua kuni kehtivad normid seda lubavad.
Sellest tuleneb, et tarbija suhteline ebakompetentsus koos odavama kaupa eelistusega loob palju vimalusi tootja ja tarbija vaheliste konfliktide tekkimisele. Sageli vivad need konfliktid ohustada inimelu ja looduskeskkonda. Seetttu pab tarbijahiskond end sraste konfliktide eest kaitsta.
Tarbija igused tarbijakaitseseadused
Esimene tnapevane tarbijakaitseseadus kehtestati 1906.aastal Ameerika hendriikides, mis kandis mine Pure Food and Drug Act, mille ajendiks sai kirjandusteos, kus muuhulgas kirjeldatakse antisanitaarset olukorda Chicago tapamajades.
Tarbijakaitseseadus phineb hiskonnas valitsevail eetilistel tekspidamistel tarbija iguste suhtes. Neli tarbija phiigust, mis kajastuvad iga arenenud riigi tarbijakaitse phimtetes, snastas esimesena aastal 1962 John F. Kennedy. Need on:
- igus turvalisusele,
- igus valikule,
- igus olla kuuldud,
- igus olla informeeritud.
Mis on iseloomulik: kik need igused on vaid teatud piires garanteeritud.
- iguse turvalisusele all mistetakse turvalisust mitte ainult fsilise, vaid ka omandi suhtes, kusjuures, eriti Lne-Euroopa tarbijakaitsephimtetes, ei leita, et tarbija peab olema ise tark, vaid peetakse raskendavaks asjaoluks, kui tootja kasutab oma huvides ra tarbija rumalust vi kogenematust vi on nende suhtes hoolimatu.
Mis puutub fsilisse turvalisusse, siis ei ole vist toodet, mis oleks tiesti ohutu. Seeprast fikseeritakse riikide tarbijakaitses enamasti toote(teenuse) ohtlikkuse piirid, so ohutusstandardid, millele toode peab vastama, et selle tootmiseks vi sisseveoks luba saada. Vahel tekkib olukord ,millal vivad need ohutustandardid vananeda teaduse ja tehnika arengu tttu ja tootja vib neist uutest vimalustest juba teadlik olla aga riik veel mitte. Sellisest tarbija ohustamisest vivad tootjad pda kasu ligata.
- igus valikule thendab seda ,et turul ei tohi vimaldada hele mjale monopoolset seisundit. Nii et igust valikule aitab tagada konkurentsiseadus. Kui tarbijal on kahtlust, et turul valitseb monopol vi kasutatakse monopoolset hinnapoliitikat, vib ta esitada kaebuse tarbijakaitseametile, kes on kohustatud asja uurima. Eesti tegelikkuses neme aga sageli , et tarbijakaitseamet on monopoolse hinnakujunduse suhtes vimetu.
- igus olla kuuldud thendab seda, et tarbijal peab olema vimalus kuhugi oma kaebusi esitada, teha ennast kuuldavaks. Muidugi valitseb demokraatlikus riigis snavabadus ja inimene vib oma arvamust avaldada ajalehe, televisiooni jne vahendusel. Tootja vtab tavaliselt kohustuse tarbija kaebused tasuta ra kuulata ja neile reageerida mingi garantiiaja jooksul.
- igus olla informeeritud tleb seda, et tarbija peab saama piisavat ja korrektset (mitteeksitavat) informatsiooni kaalutletud ostuotsuste tegemiseks. Seda igust vib pidada tarbija thtsaimaks iguseks, mis seostub kigi eelnevate igustega - kui tootja suudab anda selget, piisavat, arusaadavat informatsiooni tarbijale oma toote turvalisusest ja ohtudest, nitab ausalt ra oma toote eelised ja puudused, siis ta on sellega htlasi titnud ka oma kohustused tarbija teiste phiiguste suhtes.
Informatsiooniprobleemid seostuvad reklaamieetikaga, sest reklaam on oma olemuselt informatsioon.
Reklaamieetika
Reklaam on ammendamatu eetiliste konfliktide allikas. Oma otstarbelt on ta informatsioon. Tulenevalt tarbija igusest informatsioonile on ausal reklaamil kaks tingimust:
- ta peab sisaldama korrektset informatsiooni, mille jrgi tarbija saab teha kaalutletud ostuotsuse,
- ta ei tohi sisaldada eksitavat informatsiooni, mis viks tarbijat segadusse viia ja juhtida ta vale otsuse tegemisele.
Neile kahele tingimusele vastav reklaam on legaalne ja eetiline. Tema vastand on eksitav reklaam, mis on illegaalne ja ebaeetiline. Sellele lihtsale ja selgele phimttele on les ehitatud reklaami- ja konkurentsiseadused, mis enamikus riikidest tarbija igusi kaitsevad. Kerkib ksimus: miks tekib reklaamiaususe ksimuses nii palju konflikte ja kohtuasju kui kik on nii lihtsalt mratletud. Phjus on selles, et piir mistete тАЬlegaalneтАЭ ja тАЬillegaalneтАЭ vahel on hgune ja ksitav. Sinna vahele mahub potentsiaalselt eksitav reklaam, mis nib paljudele kll valelik, kuid mille eksitavust ei suudeta testada ja ta jb sellega legaalseks.
Eksitava reklaami piirimail mngivad tihti tootjad, kes pavad tuntud kaubamrgi jreleaimamisest kasu ligata.
Nii niteks sattusid 1997. A konflikti Tartu lletehas ja sel Foods: esimene neist on 1950-ndate algusest tootnud тАЬLimonaadiтАЭ, mis on kaubamrgina ametlikult registreeritud (kaitstud on nii kaubamrgi vrvikombinatsioon kui ka kujund). sel Foods ti turule ravahetamiseni sarnase kaubamrgiga toote, mille eest Tartu lletehas lubas firma kohtusse kaevata, nudes pool miljonit krooni kahjutasu ning libalimonaadi tootmise lpetamist. sel Foods aga leidis, et populaarsete kaubamrkide mdukas jljendamine on maailmas ldlevinud ja sel Foods pole siin liiale linud. Muidugi saab Tartu Limonaaditehas asja kohtusse kaevata aga see vtab palju aega ja tulemus ei ole ju tiesti kindel. Selleprast pavad firmad srastes konfliktides sageli omavahel kompromissile juda. Eetilisest kljest viks siin elda, et kui ks tootja teise populaarse toote kaubamrki jrele aimab, pdes teise arvel teenida, on tegemist ebaeetilise teoga. Samas on muidugi ka tarbijaid, kes meeleldi